Kuidas onu Endel võsa müües haledalt petta sai
Võsa ja raiejäätmete müük on üha kallinevate energiakandjate hindade juures kujunenud metsaomanikele üheks arvestatavaks tuluteenimise allikaks. Kui aastal 2020. oli puiduhakke kuupmeetri hind 3,5 ~ 7 eurot, siis aastaks 2022. on see kerkinud juba 18 ~ 22 euroni.
Kiire ja enam kui 300 % hinnatõus on turule meelitanud hulganisti spekulante, kes üritavad metsaomanikelt seda väärtuslikku ressurssi poolmuidu üles osta. Alljärgnevalt toome teieni ühe tõestisündinud loo sellest, kuidas hakkepuitu müües võib haledalt petta saada.
Onu Endel oli juba mullu suvel koos pojaga otsustanud nende metsamaad läbistava kuivenduskraavi võsast puhtaks raiuda ja lasta see ekskavaatoril üle kaevata. Lisaks veel ühe soojaga krundi teeperved ja kraavipealsed kasvavast võsast ära puhastada.
Endli poeg oli juba mitu aastat välismaal tööl käinud ja raha kõrvale pannud, et oma sünnitalu koos 12 hektari metsamaaga üles töötada. Õnneks oli tal endine koolivend abiks võtta, kes oma ettevõttega valla teeääri niitis ja vajadusel ka maaparandusega tegeles.
Mõeldud, tehtud ja nii saigi pärast lume sulamist kuivenduskraav üle kaevatud ning teeperved ja kraavipealsed võsast puhtaks tehtud. Naabrimees Ants andis isegi traktori abiks, et lõigatud võsa heinamaa veerele ilusasti hunnikuse vedada.
Naabrimeest hüütakse külavahel Hakke-Antsuks, kuna tal on linnas oma firma, mille peamine tegevusala on hakkepuidu ost ja puiduhakke tootmine. Isegi kohaliku aleviku lasteaed pidi tänu tema puiduhakkele kenasti köetud saama.
Hakke-Ants oli lubanud Endlile, et tuleb enne jaanipäeva masinatega kohale ja purustab selleks ajaks ära kuivanud virnastatud võsa hakkeks ning veab selle oma laoplatsile. Raha lubas purustatud puiduhakke puisteruumi eest samuti maksta ja seda tervenisti 20 eurot.
Olnud teine juba võsahunniku üle mõõtnud ja kiitis, et ca 100 kuupmeetrit haket peaks sellest virnast ilusasti saama.
Ühel päikesepaistelisel märtsikuu hommikul kui Endel kuuri all kohmitses, veeres hoovipeale üks põhjendamatult suur ja puhas linnavurlede auto. Autost väljus lipsustatud härra ja suundus otsejoones Endli poole, endal käsi tervituseks pikalt ees.
Pajatanud esialgu tühjast-tähjast, hakkas võõras äkitsi heinamaa veerel asuva võsahunniku vastu huvi tundma. Kuuldes, et see juba Hakke-Antsule on lubatud, tegi linnahärra omalt poolt ootamatu pakkumise.
Nimelt, lubas võõras Endlile purustatud hakke kuupmeetri eest 25 eurot, mis Hakke-Antsu poolt pakutud 20 eurot suuresti varju jättis.
Endli jaoks oli see igati meeliülendav pakkumine ja võttis vanal mehel põlved erutusest kergelt värisema. Hakke-Antsu sõnul saab võsahunnikust ca 100 kuupmeetrit puiduhaket ja võrreldes võõra pakkumist Antsu pakutuga, tähendaks see sellisel juhul 500 eurot lisaraha.
Väriseva käega kirjutas Endel sealsamas koerakuudi katusel ostu-müügilepingule alla ja võõras lubas peatselt masinatega tagasi olla, et võsahunnik ära hakkida ning puiduhake minema vedada.
Väitis veel, et alles purustamise tulemusel selgub täpne puiduhakke kogus ja selle alusel lubas linnahärra Endlile peale tööde lõppu siinsamas raha peo peale laduda.
Ühel varasuvisel hommikupoolikul kostus heinamaa poolt masinate müra ja okste raginat. Õhk oli tiine kirbest lepapuu aroomist, mis heinamaa terveks päevaks enese alla mattis. Õhtu saabudes jäi kõik vaikseks ja taaskord vuras Endli hoovile võõra linnahärra mitte enam nii puhas autokolakas.
Täna oli linnahärra eriti napisõnaline ja teatas otsesõnu, et Hakke-Ants on aferist ja olla Endlile arvestusliku puiduhakke koguse suhtes kärbseid pähe ajanud. Tegelikult oli ta saanud hakkimise tulemusel võsahunnikust 100 kuupmeetri puiduhakke asemel ainult 30 m3.
Endel jäi seepeale päris sõnatuks ja vanamehe vasak põlv kippus taaskord värisema ning ähvardas lukust lahti minna. Niisiis märgitigi sealsamas koerakuudi katusel lepingusse puiduhakke koguseks 30 kuupmeetrit.
Seejärel võttis lipsustatud võõras pintsaku põuetaskust rulli keeratud rahahunniku ja luges Endlile peo peale loodetud 2500 euro asemel hoopis 750 eurot. Lõpetuseks patsutas võõras veel Endlit rahulolevalt õlale ja läinud ta oligi.
Kui naabrimees Hakke-Ants õhtul linnast koju sõitis ja Endli heinamaal talle jaanipäevaks lubatud võsahunnikut enam näha ei olnud, oli ta äärmiselt üllatunud. Peatunud Endli aiaväravas, nägi ta vanameest vargsi kardina vahelt piilumas.
Kuuldes, millega Endel hakkama oli saanud, puhkes Hakke-Ants esiteks südamest naerma, kuid võttis siis ennast kokku ja ühmas elutargalt: “loll saab kirikus ka peksa”.
Nimelt, oli võõra linnahärra näol tegu Hakke-Antsu konkurendi ja teada-tuntud suliga, kes küll külarahvale ulmelisi kokkuostuhindu kokku luuletab, kuid seejärel purustatud puiduhakke kogused mitu korda väiksemaks valetab.
Selline oli siis üks kahetsusväärne lugu, mille aines on pärit elust enesest. Kuidas selliseid hakkepuidu vahendajaid vältida ja nende salakavalaid plaane läbi näha?
Omalt poolt soovitame uurida esmalt kokkuostja tausta. Esmase info leiab ettevõtte kodulehelt, kus võiks olla ilusasti välja toodud ettevõtte kontaktandmed ja tegevusalad. Näiteks krundi puhastamine võsast ja hakkepuidu kokkuost. Täiendavat infot saab küsida kindlasti nii kohaliku omavalitsuse metsakonsulendilt kui ka piirkondlikust metsaühistust.
Parima kokkuostuhinna tagab metsafirma, millel on olemas tehnika, et kasvavat võsa lõigata ja purustada ning masinad, et see kokkuostupunkti või vahelattu vedada.
Hakkepuidu kokkuostuhind sõltub selle sortimendist ja kuivuse astmest. Hakkeks ei sobi võsahunnikud, milles on alles rohelisi lehti või mis sisaldavad mullaseid juurestikke.
Lisaks peaks võsa olema virnastatud tee äärde või kõvema pinnasega laoplatsile, kuhu raskeveokid ohutult ligi pääsevad.
Väldi vahendajaid ja teeni hakkepuidu müügist õiglast tulu!
