icon-alt

HAKKEPUIT

Hakkepuit on elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatav taastuv energiaressurss. Puiduhake on Eestis biomassi katelde põhiline küttekomponent. Hakkepuidu müük puiduhakke tootjale, tagab hakkepuidu müüjale tõese turuhinna. Hakkepuidu ost ja puiduhakke tootmine on üks meie peamisi tegevusalasid. Raiejäätmete ja virnastatud võsa kokkuost ning kasvava võsa ost toimub vaid Mandri-Eestis.
Väldi vahendajaid ja teeni hakkepuidu müügist õiglast müügitulu!
hakkepuit

Hakkepuidu müük puiduhakke tootjale

Hakkepuidu müük puiduhakke tootjale nii virnastatud võsa, kui ka raiejäätmete ja kasvava võsa näol. Hakkepuit on tänapäeval metsaomanike jaoks üks lihtsamaid tuluteenimise allikaid.

Hakkepuit on taastuv energiaallikas, mille nõudlus on aasta-aastalt kasvanud ja seetõttu on üha enam levinud ka hakkepuidu müük puiduhakke tootjatele. Puiduhake on energiapuit, mis on üha enam hinnas, kuna Euroopa Liidu otsuse kohaselt soovitakse kivisöel ja põlevkivil töötavad katlamajad lõplikult sulgeda.

Puiduhake on väärtuslik energiaressurss kogu Põhja-Euroopas, kuna meie kliimavöötmes on talved suhteliselt külmad ning taastuvenergia osakaalu suurenemine on puiduhakkel töötavate katlamajade hakkepuidu vajadust oluliselt suurendanud.

Võsa kokkuost ja hakkepuidu tootmine on meie ettevõtte üks peamisi tegevusalasid. Lisaks veel hakkepuidu müük nii väiksematele lokaalsetele katlamajadele, kui ka suurematele soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamadele.
hakkepuidu müük

Hakkepuidu ost

Hakkepuidu ost kasvava võsa, raiejäätmete ja virnastatud võsa näol. Võsa kokkuost ja hakkepuidu tootmine toimub kõva pinnasega teepeenral või otse hakkepuidu laoplatsil. Kasvava võsa ost ja selle lõikus saab teoks ekskavaatori noolele kinnititatud giljotiinipea abil. Toodetud puiduhake transpordidakse vahelattu või otse katlamajja.
hakkepuidu ost

Hakkepuidu ost

Hakkepuidu ost ebastandardsete tüveosade, puuvõrade, okste ja võsamaterjali näol. Hakkematerjal peab olema eelnevalt laoplatsile kokku veetud ja seal virnastatud.
hakkepuidu tootmine

Hakkepuidu tootmine

Hakkepuidu tootmine ning müük soojus- ja elektrienergia tootmiseks. Puidu hakkimine veoautol paikneva puiduhakkuriga, mille söötmisava maksimaalne laius on 75 cm.
võsa ost

Võsa kokkuost

Võsa kokkuost virnastatud võsa ja raiejäätmete näol toimub eeldusel, et müüja on võsavirna omanik ning ligipääs laoplatsile on puiduhakkurile ja veotehnikale tagatud.
puiduhake

Puiduhake

Puiduhake on vähemväärtusliku puidu hakkimise tagajärjel toodetav biomass, mille peamine kasutusvaldkond on küttepuiduna elektri- ja soojusenergia tootmises. 
kasvava võsa ost

Kasvava võsa ost

Kasvava võsa ost toimub hakitud puiduhakke kuupmeetrite alusel. Sobilik võsamaterjal giljontiiniga lõikamiseks on 8+ meetri kõrgune ja puutüvede läbimõõduga 5~35 cm.
virnastatud võsa ost

Virnastatud võsa ost

Virnastatud võsa ost toimub hakitud puiduhakke kuupmeetrite põhjal. Puidu hakkimine saab teoks juhul, kui võsamaterjal on teeserva või laoplatsile kokku veetud.

Hakkepuidu kokkuost

Hakkepuidu kokkuost toimub võsamaterjali purustamisel toodetud puiduhakke kuupmeetrite alusel. Vajadusel võib võsamaterjali omanik viibida isiklikult võsa hakkimise juures, et veenduda toodetava puiduhakke täpses koguses.

Puiduhakke müük sujub ladusamalt kui hakkepuidu müüja kirjeldab hinnapäringu vormis võimalikult täpselt võsavirna mõõtmeid, sortimenti ja lõikamise aega.

Virnastatud võsa müük on lihtsam kui lisada päringuvormile foto(d), mis annaks võsavirnast parema ülevaate. Lisaks tuleks päringus ära märkida katastritunnus või kinnistu aadress, kus võsavirn asub.

Kasvava võsa ost on võimalik juhul kui on täpselt teada, et kui suurel alal lõikustöid planeeritakse läbi viia ja milline on lõigatav sortiment. Päringuvormis oleks mõistlik ära märkida hinnanguline kasvava võsa vanus, umbmäärane kõrgus ja keskmine puutüvede diameeter.
Sikuta ja lase lahti failid siia või lae üles

Võsa kokkuost

Võsa kokkuost toimub nii eelnevalt virnastatud võsa kui ka alles kasvava võsa näol. Võsa virnastamisel teeäärde tasub jälgida seda, et teepoole oleksid ladustatud võsamaterjali tüveosad, mitte ladvad.

Virnastatud võsa kaugus teepervest võiks olla vähemalt 1,5~2 meetrit, kuna veoautol paikneva puiduhakkuri ja võsavirna vahele peab mahtuma veel puiduhakkuri laadimislavats.

Puiduhakkuri laadimislavatsile tõstetakse võsamaterjal ennem hakkurisse söötmist otsapidi peale. Kui võsa on virnastatud teepervele liiga lähedale, siis peab hakkurit vedav veok seisma keset teed ja nii võib puiduhakkur tekitada liiklusohtliku olukorra.

Puidu hakkimine võib aset leida ka võsamaterjali laoplatsil, mis asub hoovialal või näiteks heinamaal. Sellisel juhul peaks veenduma, et maapind raskeveokeid kannab ning masinatel oleks hiljem piisavalt manööverdamisruumi, et laoplatsilt lahkuda.
võsa kokkuost

Kasvava võsa ost

Kasvava võsa ost ja hakkepuidu tootmine üle kogu Mandri-Eesti. Müügiks pakutava võsa puhul tasub tähele panna seda, et giljotiiniga lõikamiseks sobiliku võsa tüvede läbimõõt oleks vähemalt 5~8 cm.

Energiavõsa raiering on lepikute puhul olenevalt maapinna viljakusest ja valgustingimustest 10~13 aastat. Sellises vanuses võsa võiks olla juba vähemalt kaheksa meetri kõrgune.

Kasvav võsa, mis on madalam ja alles sõrmejämedune, lõigatakse koos suuremate puudega küll maha, kuid sellise võsamaterjali osakaal ei tohiks ületada 20% lõigatavast kogumahust.

Võsa müües peaks arvestama sellega, et mida peenem on võsa, seda väiksem on võsamaterjalist toodetava puiduhakke maht. Peenikese võsa puhul ei ole harvad ka juhtumid, kus lõikuskulud ületavad hakkepuidu müügist teenitava tulu.
kasvava võsa ost
Peenema võsa suuremad lõikuskulud on tingitud asjaolust, et kui 5+ sentimeetri jämedust võsamaterjali saab edukalt lõigata mehhaniseeritud giljotiiniga, siis valdavalt näpujämeduse võsa lõikuseks kasutatakse võsasaagidega varustatud võsamehi.

Võsameeste efektiivsus on võrreldes giljotiiniga oluliselt madalam, kuid tööjõukulud omakorda tunduvalt kõrgemad. Seetõttu ei ole otstarbekas peenikest võsa ainult raha teenimise eesmärgil lõigata, kuna kasvava võsa müük hakkepuiduks ei pruugi tulusaks osutuda.

Kasvava võsa ost toimub reeglina lõigatud võsamaterjali hakkimise käigus toodetud puiduhakke kuupmeetrite põhjal. Sellisel juhul selgub hakkepuidu müügist teenitava tulu suurus alles pärast hakkimisprotsessi lõppu. Teine võimalus on kasvavat võsa müüa kokkuleppehinnaga, mis on fikseeritud juba ennem lõikustööde algust.

NB: Kasulikke näpunäiteid hakkepuidu müümiseks jagab ka hakkepuidu tootjate enampakkumiskeskkond METSAOSTJAD.ee, mis selgitab oma veebilehel üksikasjalikult, kuidas müüa hakkepuitu ja virnastatud võsa ning kuidas giljotiiniga võsa lõigatakse.

Hakkepuidu müügiinfo

hakkepuidu müügihind
Hakkepuidu müügiväärtus aastal 2025
Hakkepuidu maksumus on alates 2020. aastast kõikunud 7~28 euro vahemikus. Kui suur on hakkepuidu müügiväärtus aastal 2025? Sellele küsimusele saab vastuse põhjalikust puiduhakke turuülevaatest.
Hakkepuidu hind qxif-angle-double-right
kuidas endel hakkepuitu müüs
Kuidas Endel hakkepuitu müües petta sai
Hakkepuitu müües võib veel tänaselgi päeval sattuda vahendajate otsa, kelle eesmärk on võsamaterjal odavalt üles osta, et see siis tegelikule hakkepuidu tootjale kallimalt edasi müüa.
Loe edasi meie blogist qxif-angle-double-right

Raiejäätmete ost

Raiejäätmete ost virnastatud võsa, puulatvade- ja okste ning ebastandartsete puutüvede näol, mis ei sobi saepalgiks ega leia kasutust küttepuude tootmises.

Hakkepuidu tootmiseks on kõlbulik kogu puidusortiment, mis tekib erinevate raietööde käigus. Puiduhakke tootmiseks ei sobi kännud koos juurestikega, kuna need sisaldavad liiva- ja mullaosakesi, mis võivad puiduhakkuri lõiketerasid kahjustada.

Hakkepuiduks ei kõlba ka aastaid maapinnal vettinud puunotid ja oksarisu, kuna neil puudub kütteväärtus. Kõik muud värsked või metsakuivad raiejäätmed on hakkepuidu tootmiseks täiesti sobivad.

Puidujäätmete ost toimub ka puidutööstuses tekkivate jäätmetele, nagu pinnud ja ebastandartne ümarmaterjal, mis ei ole oma kvaliteedi tõttu kõlbulik saematerjali tootmiseks.
raiejäätmete ost

Virnastatud võsa ost

Virnastatud võsa ost toimub aastaringselt, kuid olenevalt aastaajast võib hakkepuidu nõudlus varieeruda. Seda peamiselt põhjusel, et alles pimedal ja külmal aastaajal hoogustub elektri- ja soojusenergia tootmine ning seetõttu tõuseb ka katlamajade vajadus puiduhakke järele.

Hakke ost aeglustub kevad- ja suvekuudel, kui hakkepuidu firmad realiseerivad oma eelmise aasta laojääke ning eelseisvaks kütteperioodiks ei ole veel hakkepuidu kokkuost alanud.

Hakkepuidu kokkuost saab tavaliselt hoo sisse alles suve teises pooles, kui algab hakke ost vahelattu, kus seda madalama niiskustaseme saavutamiseks ennem talve kuivatatakse.

Hakkepuidu müüjad eelistavad tihtilugu müüa virnastataud võsa just suvekuudel ja värskelt lõigatuna, kuna võsavirna kuivamisel aurustuv vesi vähendab toodetava puiduhakke mahtu.
virnastatud võsa ost

Puidu hakkimine ja hakkepuidu tootmine

Virnastatud võsa müüja seisukohalt on toodetava puiduhakke maht talle muidugi rahaliselt oluline, kuid arvestada võiks ka sellega, et juba kuivanud puidu hakkimine tagab kergema puiduhakke massi ja seega õhulisema mahu, mis võib olla samaväärne märja ja raske puiduhakke mahule kuupmeetrites.

Virnastatud võsa ostja seisukohalt on aga selge see, et värskelt lõigatud ja roheliste puulehtedega võsavirnast hakitud puiduhaket otse katlamajja viia ei saa. Selline puidumass meenutab pigem rohelist salatit, millega katelde kütmine päris kindlasti efektiivne ei ole.

Lisaks rohelistele puulehtedele on suure veesisaldusega ka okaspuude okkad. Kui virnastatud lehtpuuvõsa kuivab suvekuudel mõne nädalaga, siis virnastatud okaspuuvõsa kuivamine võib aega võtta mitu kuud. Seetõttu on suurema võsakoguse korral otstarbekas ladustada okas- ja lehtpuuvõsa eraldi virnadesse, et neid saaks erinevatel ajahetkedel hakkepuiduks müüa.

Juhul kui leht- ja okaspuuvõsa on juba lõigatud ning vaheliti virnastatud, siis ei tasu heituda ega virna ümber lappama hakata. Tuleb kõigest mõni kuu oodata või siis leida hakkepuidu kokkuostja, kellel on võimalus märg puiduhake oma vahelaos juba kuivanud hakkega ära segada, et see katlamajadele oma niiskusesisalduse poolest vastuvõetav oleks.