METSA HIND
Metsa hind oleneb eeskätt kasvava metsa liigilisest koosseisust ja raieküpse puidu sortimendist. Hinnatabeli tipus troonivad 2026. aastal okaspuumetsad, millede maksimaalne hektari hind küündib 26 000 euroni. Kaugele ei jää maha ka suure oksavaba puidu osakaaluga kaasikud ja raieküpsed haavikud. Kõige madalamas hinnaklassis on lepikud, millede puitu hinnatakse peamiselt küttepuiduna.
Väldi vahendajaid ja teeni metsast õiglast omanikutulu!
Metsa hind aastal 2026
Metsa hind on jaanuarikuus olenevalt kasvava metsa liigilisest koosseisust 4500~26000 eurot hektar. Võrreldes 2025. aasta jaanuarikuuga on okaspuumetsade väärtus kasvanud pea 17%. Kuuse- ja männimetsa hektari maksumus on kasvanud peamiselt kvaliteetse männi- ja kuusepalgi kokkuostuhindade kallinemise tõttu.
Lisaks on aastases võrdluses kallinenud valdava sanglepa osakaaluga lepikud, kuna musta lepa saepaku kokkuostuhind on kerkinud 18%. Seevastu halli lepa enamusosakaaluga lepikud on aasta jooksul oma hektari väärtusest pea 13% kaotanud. Hinnalanguse põhjuseks on olnud halli lepa saepaku kokkuostuhindade odavnemine.
2026. aasta jaanuarikuus puiduturul suuri hinnamuutusi ei toimunud. Erandiks võib pidada vaid seda, et juba teist kuud järjest kerkivad paberipuu hinnad v.a haava paberipuu.
Lisaks on aastases võrdluses kallinenud valdava sanglepa osakaaluga lepikud, kuna musta lepa saepaku kokkuostuhind on kerkinud 18%. Seevastu halli lepa enamusosakaaluga lepikud on aasta jooksul oma hektari väärtusest pea 13% kaotanud. Hinnalanguse põhjuseks on olnud halli lepa saepaku kokkuostuhindade odavnemine.
2026. aasta jaanuarikuus puiduturul suuri hinnamuutusi ei toimunud. Erandiks võib pidada vaid seda, et juba teist kuud järjest kerkivad paberipuu hinnad v.a haava paberipuu.
Jättes arvestamata kasvava metsa väärtust, siis aastal 2025. langetasime metsamaa ostuhinda märkimisväärselt. Peamiseks põhjuseks peame siin kuni 50% maamaksu tõusu. Kui näiteks 2024. aastal arvestasime viljaka metsamaa hinnaks kuni 3000 eurot, siis aastal 2025. langetasime raiutud metsamaa maksimaalse ostuhinna 2500 euroni.
Kuna aastal 2026. on jäetud omavalitsustele vabad käed otsustamaks maamaksu jätkuva tõstmise üle, siis midagi head see nähtavasti metsamaa ostuhinnale ei tähenda. Metsakinnistute turuväärtust mõjutab kindlasti veel üleüldine majanduses valitsev segadus ja metsandussektori ebakindlus tuleviku suhtes.
Oleme viimasel paaril aastal liigagi tihti kuulnud uudiseid, kus teatatakse mõne puidutööstuse töö seiskamisest või lausa metsanduskontserni tegevuse lõpetamisest Eestis ja ettevõtte omandis olevate metsamaade müümisest. Seetõttu on metsandusettevõtted aastakümnete pikkuste investeeringute tegemisel ettevaatlikud ja üritavad võimalikku majanduslikku kahju minimeerida või sootuks välistada.
Kuna aastal 2026. on jäetud omavalitsustele vabad käed otsustamaks maamaksu jätkuva tõstmise üle, siis midagi head see nähtavasti metsamaa ostuhinnale ei tähenda. Metsakinnistute turuväärtust mõjutab kindlasti veel üleüldine majanduses valitsev segadus ja metsandussektori ebakindlus tuleviku suhtes.
Oleme viimasel paaril aastal liigagi tihti kuulnud uudiseid, kus teatatakse mõne puidutööstuse töö seiskamisest või lausa metsanduskontserni tegevuse lõpetamisest Eestis ja ettevõtte omandis olevate metsamaade müümisest. Seetõttu on metsandusettevõtted aastakümnete pikkuste investeeringute tegemisel ettevaatlikud ja üritavad võimalikku majanduslikku kahju minimeerida või sootuks välistada.
Puidu tihumeetri hind
2026. aasta jaanuarikuus on okaspuupalgi kokkuostuhinnad oluliselt kõrgemad, kui eelneva aasta alguses. Saematerjali tootmiseks sobiliku männi jämepalgi maksimaalne kokkuostuhind on hetkel 110 eurot ja kuusepalgi hind 115 eurot. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnatõus olnud kuni 20%.
Lehtpuu saepakust rääkides, siis halli lepa saepaku maksimaalne kokkuostuhind on hetkel 50 eurot, sanglepp 92 eurot, haab 107 eurot ja kasepaku hind kuni 120 eurot. Võrreldes aastataguse ajaga on halli lepa saepaku hind langenud 13%. Haavapaku hind on aastases võrdluses seevastu kerkinud 17% ja sanglepa hind pea 18%. Kasepaku hind püsib eelmise aastaga võrreldes sarnasel hinnatasemel.
Paberipuu hind on jaanuaris okaspuusortimendi puhul 52 eurot, kask 54 eurot ja haab 33 eurot. Aastataguse ajaga võrreldes on okaspuusortimendi paberipuu hind 14% miinuses. Kase paberipuu oli aastapäevad tagasi 7% ja haava paberipuu 33% kallim kui praegu.
Kolmemeetrise küttepuidu kokkuostuhind on eelmise aastaga sarnaselt 38 euro piirimail. Erandiks on siin haava küttepuit, mille kokkuostuhind on langenud 33 euroni. Hakkematerjali hind jääb 2026. aasta alguses olenevalt piirkonnast 11~13 euro vahemikku.
Lehtpuu saepakust rääkides, siis halli lepa saepaku maksimaalne kokkuostuhind on hetkel 50 eurot, sanglepp 92 eurot, haab 107 eurot ja kasepaku hind kuni 120 eurot. Võrreldes aastataguse ajaga on halli lepa saepaku hind langenud 13%. Haavapaku hind on aastases võrdluses seevastu kerkinud 17% ja sanglepa hind pea 18%. Kasepaku hind püsib eelmise aastaga võrreldes sarnasel hinnatasemel.
Paberipuu hind on jaanuaris okaspuusortimendi puhul 52 eurot, kask 54 eurot ja haab 33 eurot. Aastataguse ajaga võrreldes on okaspuusortimendi paberipuu hind 14% miinuses. Kase paberipuu oli aastapäevad tagasi 7% ja haava paberipuu 33% kallim kui praegu.
Kolmemeetrise küttepuidu kokkuostuhind on eelmise aastaga sarnaselt 38 euro piirimail. Erandiks on siin haava küttepuit, mille kokkuostuhind on langenud 33 euroni. Hakkematerjali hind jääb 2026. aasta alguses olenevalt piirkonnast 11~13 euro vahemikku.
Metsa hinnainfo on uuendatud 19. jaanuar 2026.
Hinnaülevaadet aitab koostada vahendustasuta metsaoksjon METSAOSTJAD.ee
Hinnaülevaadet aitab koostada vahendustasuta metsaoksjon METSAOSTJAD.ee
Metsamaa hind
Metsamaa hektari hind sõltub suuresti puistu liigilisest koosseisust, selle vanusest ja metsa hektari tagavarast. Lisaks metsamajanduslikule väärtushinnangule on metsaomaniku jaoks metsal olemas kindlasti ka emotsionaalne väärtus. Alljärgnevalt toome välja erinevate metsatüüpide hektari hinnad, lähtudes metsamajanduslikust seisukohast.
Männimetsa hind
Metsa tagavara 400 tm.
Hektari hind
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
+ 16,7%
Kuusemetsa hind
Metsa tagavara 400 tm.
Hektari hind
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
+ 17,4%
Lepametsa hind
Metsa tagavara 250 tm.
Hall lepp
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
- 12,5%
Lepametsa hind
Metsa tagavara 300 tm.
Sanglepp
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
+ 15%
Haavametsa hind
Metsa tagavara 400 tm.
Hektari hind
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
+ 25,4%
Kasemetsa hind
Metsa tagavara 350 tm.
Hektari hind
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
0%
Kasemetsa hind
Metsa tagavara 400 tm.
~20% oksavaba
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
- 2,2%
Raiesmiku hind
Raiutud metsamaa hind
Hektari hind
~ 0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
0%
Metsa ülestöötamise hind
Metsa ülestöötamisel teenib metsaomanik tulu metsamaterjali müügist, mille kokkuostuhinnast on maha arvestatud metsa ülestöötamise ja metsaveo kulud. Lageraie puhul jäävad metsa ülestöötamiskulud 16~20 euro vahemikku ja harvendusraie korral maksimaalselt 25 euro piirimaile.
Metsa ülesöötamine hõlmab nii puude langetamist, kui ka metsamaterjali kokkuvedu laoplatsile. Ülestöötatud ümarpuidu transport kokkuostupunkti maksab keskmiselt 8~12 eurot tihumeeter. Täpne veokulu suurusjärk oleneb konkreetse raielangi ja kokkuostupunkti vahelisest kaugusest.
Kuidas arvestuslik metsamaterjali müügitulu juba ennem ülestöötamisega alustamist välja arvutada, kirjeldame pikemalt oma veebilehel raieõiguse müük. Lisaks toome seal välja kaks erinevat raie müügistrateegiat.
Metsa ülesöötamine hõlmab nii puude langetamist, kui ka metsamaterjali kokkuvedu laoplatsile. Ülestöötatud ümarpuidu transport kokkuostupunkti maksab keskmiselt 8~12 eurot tihumeeter. Täpne veokulu suurusjärk oleneb konkreetse raielangi ja kokkuostupunkti vahelisest kaugusest.
Kuidas arvestuslik metsamaterjali müügitulu juba ennem ülestöötamisega alustamist välja arvutada, kirjeldame pikemalt oma veebilehel raieõiguse müük. Lisaks toome seal välja kaks erinevat raie müügistrateegiat.
Metsamaterjali hind
Metsamaterjali hind sõltub eeskätt puuliigist ja ümarpalgi pikkusest ning läbimõõdust. Lisaks mängib palgi hinna kujunemisel suurt rolli selle kvaliteet (kõverus, mädanik jne). Alljärgnevas metsamaterjali hinnakirjas toome välja ümarpalgi erinevad sortimendid ja nende maksimaalsed kokkuostuhinnad 2026. aasta jaanuarikuus.
Saepaku hind
Kuni 3,1m saepaku hind
Hall lepp ~ 50 € / 0 % *
Sanglepp ~ 92 € / 0 % *
Kask ~ 120 € / 0 % *
Haab ~ 107 € / 0 % *
Sanglepp ~ 92 € / 0 % *
Kask ~ 120 € / 0 % *
Haab ~ 107 € / 0 % *
* puidu hind kuises võrdluses
Saepalgi hind
Kuni 6,1m saepalgi hind
Mänd ~ 110 € / -2,7 % *
Kuusk ~ 115 € / +1,7 % *
Kuusk ~ 115 € / +1,7 % *
* puidu hind kuises võrdluses
Paberipuu hind
Paberipuu kokkuostuhinnad
Mänd ~ 52 € / +3,9 % *
Kuusk ~ 52 € / +8 % *
Kask ~ 54 € / +1,9 % *
Haab ~ 33 € / 0 % *
Kuusk ~ 52 € / +8 % *
Kask ~ 54 € / +1,9 % *
Haab ~ 33 € / 0 % *
* puidu hind kuises võrdluses
Küttepuidu hind
3m küttepuude hind
Lepp ~ 38 € / 0 % *
Lehtpuu ~ 38 € / 0 % *
Okaspuu ~ 38 € / 0 % *
Haab ~ 33 € / 0 % *
Lehtpuu ~ 38 € / 0 % *
Okaspuu ~ 38 € / 0 % *
Haab ~ 33 € / 0 % *
* puidu hind kuises võrdluses
Puidu kokkuostuhinnad on uuendatud 19. jaanuar 2026.
Palgi hinnad pärinevad metsamaterjali kokkuostjalt Forestex Tartu OÜ.
Palgi hinnad pärinevad metsamaterjali kokkuostjalt Forestex Tartu OÜ.
Metsamaa hektari hind
Metsamaa hind oli aastail 2020-2023 pidevas kasvutrendis, kuid aasta 2024. tõi kaasa hinnalanguse ja metsamaa hektari keskmine hind langes taaskord 2022. aasta eelsesse aega. Aastal 2025. hinnalangus jätkus.
Metsamaa hind läbi aastate
Aastal 2020. oli metsamaa keskmine ostuhind 4535 eurot hektar. Aastaks 2021. oli see kerkinud juba 5478 euroni.
Aastal 2022. valitses puiduturul äärmiselt keeruline aeg, kuna Euroopa Liidu poolt kehtestatud piirangud Venemaalt pärit saematerjali impordile kergitasid kohalikul puiduturul metsamaterjali hinna rekordtasemele.
Ühes metsamaterjali hinnatõusuga kasvasid 2022. aastal ka metsamaa hektari eest makstavad summad, keskmiselt 7968 euroni.
Aastal 2022. valitses puiduturul äärmiselt keeruline aeg, kuna Euroopa Liidu poolt kehtestatud piirangud Venemaalt pärit saematerjali impordile kergitasid kohalikul puiduturul metsamaterjali hinna rekordtasemele.
Ühes metsamaterjali hinnatõusuga kasvasid 2022. aastal ka metsamaa hektari eest makstavad summad, keskmiselt 7968 euroni.
Aastal 2023. metsamaa hinnatõus jätkus ja hektari keskmine maksumus küündis juba 8478 euroni, mis oli 2020. aastaga võrreldes pea kahekordne.
Aastal 2024. tabas puiduturgu tagasilöök, kui mitmed puidutööstused teatasid kehvade majandustulemuste tõttu tootmismahtude vähendamisest või tootmise seiskamisest.
Toonase hinnalanguse peamiseks põhjuseks oli metsamaterjali hinna odavnemine ja turu jahenemine. Nii mitmedki suured maaomanikud Eestis panid 2024. aastal oma metsamaad müüki, nagu näiteks Rootsi metsanduskontsern Södra.
Vähenenud ümarpuidu nõudlus kahandas metsamaterjali kokkuostuhindu ja seoses sellega langes ka metsamaa hektari keskmine hind 7204 euroni.
Aastal 2025. langes metsamaa eest makstud keskmine hind 6638 euroni. Kuigi okaspuumetsad ja kaasikud hoidsid oma hektari maksumust võrreldes eelneva aastaga hästi, siis lepikud ja haavikud odavnesid metsamaterjali hinnalanguse tõttu. Metsamaa keskmise hinna odavnemises 2025. aastal mängis kindlasti suurt rolli kuni 50% maamaksu tõus.
Maa-ameti andmetel oli aastal 2025. maksimaalne metsamaa hektari hind 28 700 eurot ja 2024. aastal 32 258 eurot. Aastal 2023. küündis metsamaa eest makstud hind isegi 33 823 euroni ja 2022. aastal oli see 33 422 eurot.
NB: Metsamaa keskmise hinna arvestamisel on statistikasse kaasatud ka raiutud metsamaad, mis raiumata metsamaade keskmist hektari hinda oluliselt allapoole toovad.
Aastal 2024. tabas puiduturgu tagasilöök, kui mitmed puidutööstused teatasid kehvade majandustulemuste tõttu tootmismahtude vähendamisest või tootmise seiskamisest.
Toonase hinnalanguse peamiseks põhjuseks oli metsamaterjali hinna odavnemine ja turu jahenemine. Nii mitmedki suured maaomanikud Eestis panid 2024. aastal oma metsamaad müüki, nagu näiteks Rootsi metsanduskontsern Södra.
Vähenenud ümarpuidu nõudlus kahandas metsamaterjali kokkuostuhindu ja seoses sellega langes ka metsamaa hektari keskmine hind 7204 euroni.
Aastal 2025. langes metsamaa eest makstud keskmine hind 6638 euroni. Kuigi okaspuumetsad ja kaasikud hoidsid oma hektari maksumust võrreldes eelneva aastaga hästi, siis lepikud ja haavikud odavnesid metsamaterjali hinnalanguse tõttu. Metsamaa keskmise hinna odavnemises 2025. aastal mängis kindlasti suurt rolli kuni 50% maamaksu tõus.
Maa-ameti andmetel oli aastal 2025. maksimaalne metsamaa hektari hind 28 700 eurot ja 2024. aastal 32 258 eurot. Aastal 2023. küündis metsamaa eest makstud hind isegi 33 823 euroni ja 2022. aastal oli see 33 422 eurot.
NB: Metsamaa keskmise hinna arvestamisel on statistikasse kaasatud ka raiutud metsamaad, mis raiumata metsamaade keskmist hektari hinda oluliselt allapoole toovad.
Hinnastatistika allikas: Maa- ja Ruumiamet, tehingute andmebaas.
Hinnapäring
Hinnapakkumise koostamisel on suureks abiks kehtiva metsamajandamiskava olemasolu. Metsakava digitaalse versiooni saab PDF faili kujul lisada ka hinnapäringu vormile.
Metsamajanduskava puudumisel koostame hinnapakkumise esmase hinnangu põhjal ja hinnaklassi sobivuse korral teostame täiendavad välitööd, et täpsustada raieküpse metsa täpne tagavara.
Esitatud hinnapäringud jõuavad meie metsamaakleri lauale, kes koostab esmase hinnapakkumise ja võtab metsaomanikuga ise ühendust. Reeglina on müügihinnad mõningal määral läbiräägitavad.
Käsitleme metsaomanike ja kinnistute andmeid konfidentsiaalse teabena ning tagame nende töötlemise turvalisuse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
Metsamajanduskava puudumisel koostame hinnapakkumise esmase hinnangu põhjal ja hinnaklassi sobivuse korral teostame täiendavad välitööd, et täpsustada raieküpse metsa täpne tagavara.
Esitatud hinnapäringud jõuavad meie metsamaakleri lauale, kes koostab esmase hinnapakkumise ja võtab metsaomanikuga ise ühendust. Reeglina on müügihinnad mõningal määral läbiräägitavad.
Käsitleme metsaomanike ja kinnistute andmeid konfidentsiaalse teabena ning tagame nende töötlemise turvalisuse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
Metsa hindamine
Metsa hindamine toimub välitöödel kogutud andmete alusel. Esmalt määratakse puistu koosseis ja selgitatakse välja peapuuliik. Tavaliselt on selleks esimeses rindes kasvav enamuspuuliik.
Seejärel selgitatakse välja puuliikide vanus. Selleks kasutatakse juurdekasvu puuri, millega puuritakse näidispuu juurekaelalt välja südamik, mille aastarõngad aitavad määrata puu vanust.
Lõpetuseks mõõdetakse puude kõrgus ja määratakse rinnaspindala, mille alusel saab välja arvutada metsa tagavara puuliigiti.
Raieküpsuse tuvastamiseks mõõdetakse puude rinnasdiameeter, mis näitab, et kas või millal võiks puistus lageraiet teostada.
Eelpool loetletud andmed lisatakse metsamajandamiskavasse, mis kehtib 10 aastat ja mille alusel on võimalik metsa väärtust hinnata.
Seejärel selgitatakse välja puuliikide vanus. Selleks kasutatakse juurdekasvu puuri, millega puuritakse näidispuu juurekaelalt välja südamik, mille aastarõngad aitavad määrata puu vanust.
Lõpetuseks mõõdetakse puude kõrgus ja määratakse rinnaspindala, mille alusel saab välja arvutada metsa tagavara puuliigiti.
Raieküpsuse tuvastamiseks mõõdetakse puude rinnasdiameeter, mis näitab, et kas või millal võiks puistus lageraiet teostada.
Eelpool loetletud andmed lisatakse metsamajandamiskavasse, mis kehtib 10 aastat ja mille alusel on võimalik metsa väärtust hinnata.
Millest oleneb metsa hind?
Metsa hind oleneb suuresti puistu liigilisest koosseisust, puude vanusest ja metsa hektari tagavarast. Mida viljakam on metsamaa, seda suurem on ühel hektaril kasvava puidu tagavara. Metsa tagavara aitavad suurendada õigeaegselt teostatud hooldusraied.
Hinna kujunemisel mängib suurt rolli erineva puidusortimendi kokkuostupunktide kaugus metsakinnistust. Olenevalt metsamaal kasvavatest puuliikidest, nende vanusest ja kvaliteediomadustest, liigitub raiutav metsamaterjal erinevaks puidusortimendiks.
Kõrgemalt hinnatakse kuni kuuemeetrist männi- ja kuusepalki, mis sobib saematerjali tootmiseks ning oksavaba kase saepakku, mis sobib vineeri või liimpuidu valmistamiseks. Madalamas hinnaklassis on kolmemeetrine lehtpuu saepakk (lepp, haab, kask) ja okaspuu ning lehtpuu paberipuit. Kõige madalamast hinnaklassist leiame kõvera, väikese diameetriga ja parasiitide või mädanike poolt kahjustatud küttepuidu, mida kasutatakse halupuude või puiduhakke tootmiseks.
Metsamaa hind oleneb ka selle asukohast ja ligipääsetavusest. Suureks eeliseks peetakse ligipääsuteede olemasolu. Madalamat hinda makstakse liigniiskete maade eest, kus puittaimestiku kasvutingimused on nigelad ja metsatöömasinate liikumine piiratud.
Sellest, kuidas metsa turuhind kujuneb, kirjutab oma kodulehel meie hea koostööpartner Renlog Eesti OÜ, kelle peamiseks tegevusalaks on metsa ost ja metsakinnistute jätkusuutlik majandamine. Olles tegutsenud Eesti metsandusturul juba rohkem kui 15 aastat, omab ettevõte oskusteavet ja vahendeid, et pakkuda oma klientidele paindlikke lahendusi ja konkurentsivõimelist turuhinda.
Ettevõtte juhi Argo Terali sõnul võetakse hinnapakkumiste koostamisel aluseks puiduturul valitsevaid ümarpalgi kokkuostuhindu ja metsamaa väärtust konkreetses piirkonnas. Lähtudes ümarpuidu ja maa turuhinnast, tehakse metsaomanikule metsamaa ostuks personaalne hinnapakkumine.
Hinna kujunemisel mängib suurt rolli erineva puidusortimendi kokkuostupunktide kaugus metsakinnistust. Olenevalt metsamaal kasvavatest puuliikidest, nende vanusest ja kvaliteediomadustest, liigitub raiutav metsamaterjal erinevaks puidusortimendiks.
Kõrgemalt hinnatakse kuni kuuemeetrist männi- ja kuusepalki, mis sobib saematerjali tootmiseks ning oksavaba kase saepakku, mis sobib vineeri või liimpuidu valmistamiseks. Madalamas hinnaklassis on kolmemeetrine lehtpuu saepakk (lepp, haab, kask) ja okaspuu ning lehtpuu paberipuit. Kõige madalamast hinnaklassist leiame kõvera, väikese diameetriga ja parasiitide või mädanike poolt kahjustatud küttepuidu, mida kasutatakse halupuude või puiduhakke tootmiseks.
Metsamaa hind oleneb ka selle asukohast ja ligipääsetavusest. Suureks eeliseks peetakse ligipääsuteede olemasolu. Madalamat hinda makstakse liigniiskete maade eest, kus puittaimestiku kasvutingimused on nigelad ja metsatöömasinate liikumine piiratud.
Sellest, kuidas metsa turuhind kujuneb, kirjutab oma kodulehel meie hea koostööpartner Renlog Eesti OÜ, kelle peamiseks tegevusalaks on metsa ost ja metsakinnistute jätkusuutlik majandamine. Olles tegutsenud Eesti metsandusturul juba rohkem kui 15 aastat, omab ettevõte oskusteavet ja vahendeid, et pakkuda oma klientidele paindlikke lahendusi ja konkurentsivõimelist turuhinda.
Ettevõtte juhi Argo Terali sõnul võetakse hinnapakkumiste koostamisel aluseks puiduturul valitsevaid ümarpalgi kokkuostuhindu ja metsamaa väärtust konkreetses piirkonnas. Lähtudes ümarpuidu ja maa turuhinnast, tehakse metsaomanikule metsamaa ostuks personaalne hinnapakkumine.
Kas metsaoksjon tagab parima metsa hinna?
Internetist leitavate tasuliste oksjonikeskkondade näol on tegu nii-öelda seaduslike vahendajatega, kes teenivad tulu komisjonitasude arvelt. Juhul kui oksjon lõpeb edukalt, avaneb metsaomanikule suurepärane võimalus, et "näidata üles tänulikkust" ning loovutada oksjonipidajale lõpptulust mõõdukas komisjonitasu (kuni 10%).
Kuna oksjonikeskkonnad on enamasti anonüümsed, siis ei ole metsaomanikul aimugi, kes oksjoni võitjaks osutub. Kas tõesti mõni kodumaine metsafirma, kes pakub inimestele tööd ja elavdab seeläbi kohalikku majandust või siis mõni Skandinaavia fondihaldur, kes tegutseb Rootsi pensionäride huvides.
Massi- ja sotsiaalmeedias võib leida metsaoksjonite korraldajate turundusartikleid, kus lubatakse metsaomanikule pea 50% suuremat tulu, kui otse metsafirmaga asju ajades. Argumendina tuuakse välja, et metsafirmadel ei ole aega ega tahtmist metsaomanikega tegeleda või oksjonikeskkonnas tekib pakkujatel hasart jne. Suuremalt jaolt kuuluvad sellised väited siiski huumori valdkonda ja tegu on lihtsalt enda ärimudeli esiletoomisega.
Tegelikkus on aga selline, et kui metsaomanik on juba enese juurde meelitatud, siis saadetakse nendele samadele metsafirmadele märgukiri, et tulge ja ostke nüüd meie käest metsaomaniku mets ära. Otseloomulikult ei osta metsafirma esindaja oksjonilt metsa poole kallimalt, kui ta metsaomanikule endale pakkunud oleks.
Vastukaaluna tasulistele oksjonikeskkondadele on Eestis olemas ka võimalus müüa metsa vahendustasuta oksjonil METSAOSTJAD.ee, mida peavad metsafirmad isekeskis ja oksjonipidaja ehk vahendaja kui selline puudub sootuks.
Kõnealuse oksjonikeskkonna toimispõhimõte on äärmiselt lihtne. Metsaomanik esitab kodulehel hinnapäringu, mis jõuab koheselt erinevate metsafirmade postkasti. Huvi korral võtavad potensiaalsed ostjad metsa müüjaga isiklikult ühendust ja teevad omalt poolt personaalse hinnapakkumise.
Kokkuvõtteks võib öelda, et on täiesti inimliku mugavuse küsimus, kas viia väärtuslik kunstiteos oksjonile ja selle lõpphinnast oksjonipidajale mõõdukas vahendustasu loovutada või siis sellele ise soovitud hinnaga ostja leida ning seeläbi maksimaalset omanikutulu teenida.
Kuna oksjonikeskkonnad on enamasti anonüümsed, siis ei ole metsaomanikul aimugi, kes oksjoni võitjaks osutub. Kas tõesti mõni kodumaine metsafirma, kes pakub inimestele tööd ja elavdab seeläbi kohalikku majandust või siis mõni Skandinaavia fondihaldur, kes tegutseb Rootsi pensionäride huvides.
Massi- ja sotsiaalmeedias võib leida metsaoksjonite korraldajate turundusartikleid, kus lubatakse metsaomanikule pea 50% suuremat tulu, kui otse metsafirmaga asju ajades. Argumendina tuuakse välja, et metsafirmadel ei ole aega ega tahtmist metsaomanikega tegeleda või oksjonikeskkonnas tekib pakkujatel hasart jne. Suuremalt jaolt kuuluvad sellised väited siiski huumori valdkonda ja tegu on lihtsalt enda ärimudeli esiletoomisega.
Tegelikkus on aga selline, et kui metsaomanik on juba enese juurde meelitatud, siis saadetakse nendele samadele metsafirmadele märgukiri, et tulge ja ostke nüüd meie käest metsaomaniku mets ära. Otseloomulikult ei osta metsafirma esindaja oksjonilt metsa poole kallimalt, kui ta metsaomanikule endale pakkunud oleks.
Vastukaaluna tasulistele oksjonikeskkondadele on Eestis olemas ka võimalus müüa metsa vahendustasuta oksjonil METSAOSTJAD.ee, mida peavad metsafirmad isekeskis ja oksjonipidaja ehk vahendaja kui selline puudub sootuks.
Kõnealuse oksjonikeskkonna toimispõhimõte on äärmiselt lihtne. Metsaomanik esitab kodulehel hinnapäringu, mis jõuab koheselt erinevate metsafirmade postkasti. Huvi korral võtavad potensiaalsed ostjad metsa müüjaga isiklikult ühendust ja teevad omalt poolt personaalse hinnapakkumise.
Kokkuvõtteks võib öelda, et on täiesti inimliku mugavuse küsimus, kas viia väärtuslik kunstiteos oksjonile ja selle lõpphinnast oksjonipidajale mõõdukas vahendustasu loovutada või siis sellele ise soovitud hinnaga ostja leida ning seeläbi maksimaalset omanikutulu teenida.