METSA HIND
Kasvava metsa hind oleneb eeskätt puistu liigilisest koosseisust ja raieküpsete puude osakaalust. Puidu tihumeetri hind küündib oksavaba kasepaku puhul maksimaalselt 180 euroni. Juba suurusjärgu võrra odavamast hinnaklassist leiame okaspuud, mille puidu hind on 6-meetrise jämepalgi puhul 120 euro piirimail. Kõige madalamas hinnaklassis on lepikud, millede puitu hinnatakse peamiselt küttepuiduna.
Väldi vahendajaid ja teeni metsast õiglast omanikutulu!
Metsa hind aastal 2026
Metsa hind võib olenevalt metsamaal kasvavast peamisest puuliigist küündida kuni 26 000 euroni. Hinnatabeli tipus troonivad raieküpsed okaspuumetsad. Kaugele ei jää neist maha suure oksavaba puidu osakaaluga kaasikud, milledele omakorda järgnevad haavikud ja viimaks odavaima metsamaa hektari hinnaga lepikud.
Puidu tihumeetri hind
Võrreldes aastataguse ajaga on männipalgi maksimaalne kokkuostuhind samal hinnatasemel, kuid kuusepalgi hind on 11% kallinenud ja küündib 115 euroni.
Märtsikuus langesid sanglepa-, haava- ja kasepaku kokkuostuhinnad kuni 20% ning püsivad hetkel ka aastases hinnavõrdluses miinuspoolel. Hinnalanguse üheks põhjuseks võib pidada asjaolu, et ilmade soojenedes ja väljaveoteede seisukorra halvenes hakkasid metsafirmad talvel raiutud puitu realiseerima.
Märtsikuus langesid sanglepa-, haava- ja kasepaku kokkuostuhinnad kuni 20% ning püsivad hetkel ka aastases hinnavõrdluses miinuspoolel. Hinnalanguse üheks põhjuseks võib pidada asjaolu, et ilmade soojenedes ja väljaveoteede seisukorra halvenes hakkasid metsafirmad talvel raiutud puitu realiseerima.
Metsamaa hind
Jättes kõrvale metsamaterjali hinnad ja rääkides metsamaa turuväärtusest, siis eelmisel aastal langes metsamaa hind märkimisväärselt. Peamiseks põhjuseks võib siin pidada kuni 50% maamaksu tõusu. Kui näiteks 2024. aastal arvestastati viljaka metsamaa väärtuseks kuni 3000 eurot hektar, siis aastaks 2025 oli raiutud metsamaa hind langenud 2500 euroni.
Kuna käesoleval 2026. aastal on omavalitsustele jäetud vabad käed otsustamaks maamaksu jätkuva tõstmise üle, siis midagi head see tulevikus suure tõenäosusega metsamaa hektari hinnale ei tähenda. Metsa hind võib sattuda veel suurema löögi alla kui üleüldine majanduses valitsev segadus jätkub ja metsandussektori ebakindlus tuleviku suhtes aina süveneb.
Oleme viimasel paaril aastal liigagi tihti kuulnud uudiseid kus teatatakse mõne puidutööstuse töö seiskamisest või lausa metsanduskontserni tegevuse lõpetamisest Eestis ja ettevõtte omandis olevate metsamaade müümisest. Seetõttu on metsandusettevõtted aastakümnete pikkuste investeeringute tegemisel ettevaatlikud ja üritavad võimalikku majanduslikku kahju minimeerida või siis sootuks välistada.
Kuna käesoleval 2026. aastal on omavalitsustele jäetud vabad käed otsustamaks maamaksu jätkuva tõstmise üle, siis midagi head see tulevikus suure tõenäosusega metsamaa hektari hinnale ei tähenda. Metsa hind võib sattuda veel suurema löögi alla kui üleüldine majanduses valitsev segadus jätkub ja metsandussektori ebakindlus tuleviku suhtes aina süveneb.
Oleme viimasel paaril aastal liigagi tihti kuulnud uudiseid kus teatatakse mõne puidutööstuse töö seiskamisest või lausa metsanduskontserni tegevuse lõpetamisest Eestis ja ettevõtte omandis olevate metsamaade müümisest. Seetõttu on metsandusettevõtted aastakümnete pikkuste investeeringute tegemisel ettevaatlikud ja üritavad võimalikku majanduslikku kahju minimeerida või siis sootuks välistada.
Metsamaterjali hinnad
2026. aasta märtsikuus on männipalgi maksimaalne kokkuostuhind sarnasel hinnatasemel kui aastapäevad tagasi ja jääb 106 euro piirimaile. Seevastu kuuse jämepalgi kokkuostuhind on kerkinud aasta jooksul 11% ja küündib 115 euroni.
Rääkides lehtpuu saepakust, siis halli lepa maksimaalne kokkuostuhind on hetkel 50 eurot, sanglepp 77 eurot, haab 87 eurot ja kasepaku hind 90 eurot. Võrreldes aastataguse ajaga on halli lepa saepaku hind langenud 18%. Haavapaku hind on aastases võrdluses langenud 11% ja sanglepp 3%. Kasepaku hind on hetkel eelmise aastaga võrreldes kuni 36% odavam.
Männi paberipuu hind on märtsis 50 eurot, kuusk 48 eurot, kask 51 eurot ja haab 43 eurot. Aastataguse ajaga võrreldes on okaspuusortimendi paberipuidu hind langenud 25%. Kase ja haava paberipuit oli aastapäevad tagasi 13% kallim kui praegu.
Kolmemeetrise küttepuidu kokkuostuhind on eelmise aastaga sarnaselt 37 euro piirimail. Erandiks on siin haava küttepuit, mille kokkuostuhind on langenud 32 euroni. Hakkematerjali hind jääb märtsikuus olenevalt piirkonnast 10~13 euro vahemikku.
Rääkides lehtpuu saepakust, siis halli lepa maksimaalne kokkuostuhind on hetkel 50 eurot, sanglepp 77 eurot, haab 87 eurot ja kasepaku hind 90 eurot. Võrreldes aastataguse ajaga on halli lepa saepaku hind langenud 18%. Haavapaku hind on aastases võrdluses langenud 11% ja sanglepp 3%. Kasepaku hind on hetkel eelmise aastaga võrreldes kuni 36% odavam.
Männi paberipuu hind on märtsis 50 eurot, kuusk 48 eurot, kask 51 eurot ja haab 43 eurot. Aastataguse ajaga võrreldes on okaspuusortimendi paberipuidu hind langenud 25%. Kase ja haava paberipuit oli aastapäevad tagasi 13% kallim kui praegu.
Kolmemeetrise küttepuidu kokkuostuhind on eelmise aastaga sarnaselt 37 euro piirimail. Erandiks on siin haava küttepuit, mille kokkuostuhind on langenud 32 euroni. Hakkematerjali hind jääb märtsikuus olenevalt piirkonnast 10~13 euro vahemikku.
Metsa hinnainfo on uuendatud 16. märts 2026.
Hinnaülevaadet aitab koostada vahendustasuta metsaoksjon METSAOSTJAD.ee
Hinnaülevaadet aitab koostada vahendustasuta metsaoksjon METSAOSTJAD.ee
Metsamaa hind
Metsamaa hektari hind sõltub suuresti puistu liigilisest koosseisust, kasvava metsa vanusest ja puidu tagavarast. Lisaks metsamajanduslikule väärtushinnangule on metsaomaniku jaoks metsal olemas ka emotsionaalne väärtus. Alljärgnevalt toome välja erinevate metsatüüpide hektari hinnad, mis lähtuvad metsamajanduslikust seisukohast.
Männimetsa hind
Metsa tagavara 400 tm.
Hektari hind
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
- 3,2%
Kuusemetsa hind
Metsa tagavara 400 tm.
Hektari hind
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
+ 7,7%
Lepametsa hind
Metsa tagavara 250 tm.
Hall lepp
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
- 9,3%
Lepametsa hind
Metsa tagavara 300 tm.
Sanglepp
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
- 17,4%
Haavametsa hind
Metsa tagavara 400 tm.
Hektari hind
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
- 12%
Kasemetsa hind
Metsa tagavara 350 tm.
Hektari hind
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
- 17,1%
Kasemetsa hind
Metsa tagavara 400 tm.
~20% oksavaba
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
- 16%
Raiesmiku hind
Raiutud metsamaa hind
Hektari hind
~ 0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
0%
Metsa ülestöötamise hind
Metsa ülestöötamisel teenib metsaomanik tulu metsamaterjali müügist, mille kokkuostuhinnast on maha arvestatud metsa ülestöötamise ja metsaveo kulud. Lageraie puhul jäävad metsa ülestöötamiskulud 16~20 euro vahemikku ja harvendusraie korral maksimaalselt 25 euro piirimaile.
Metsa ülesöötamine hõlmab nii puude langetamist, kui ka metsamaterjali kokkuvedu laoplatsile. Ülestöötatud ümarpuidu transport kokkuostupunkti maksab keskmiselt 8~12 eurot tihumeeter. Täpne veokulu suurusjärk oleneb konkreetse raielangi ja kokkuostupunkti vahelisest kaugusest.
Kuidas arvestuslik metsamaterjali müügitulu juba ennem ülestöötamisega alustamist välja arvutada, kirjeldame pikemalt oma veebilehel raieõiguse müük. Lisaks toome seal välja kaks erinevat raie müügistrateegiat.
Metsa ülesöötamine hõlmab nii puude langetamist, kui ka metsamaterjali kokkuvedu laoplatsile. Ülestöötatud ümarpuidu transport kokkuostupunkti maksab keskmiselt 8~12 eurot tihumeeter. Täpne veokulu suurusjärk oleneb konkreetse raielangi ja kokkuostupunkti vahelisest kaugusest.
Kuidas arvestuslik metsamaterjali müügitulu juba ennem ülestöötamisega alustamist välja arvutada, kirjeldame pikemalt oma veebilehel raieõiguse müük. Lisaks toome seal välja kaks erinevat raie müügistrateegiat.
Metsamaterjali hind
Metsamaterjali hind sõltub eeskätt puuliigist ja ümarpalgi pikkusest ning läbimõõdust. Lisaks mängib palgi hinna kujunemisel suurt rolli selle kvaliteet (kõverus, mädanik jne). Alljärgnevas metsamaterjali hinnakirjas toome välja ümarpalgi erinevad sortimendid ja nende maksimaalsed kokkuostuhinnad 2026. aasta märtsikuus.
Saepaku hind
Kuni 3,1m saepaku hind
Hall lepp ~ 50 € / 0 % *
Sanglepp ~ 77 € / -17,8 % *
Kask ~ 90 € / -20 % *
Haab ~ 90 € / -20 % *
Sanglepp ~ 77 € / -17,8 % *
Kask ~ 90 € / -20 % *
Haab ~ 90 € / -20 % *
* puidu hind kuises võrdluses
Saepalgi hind
Kuni 6,1m saepalgi hind
Mänd ~ 106 € / -3,7 % *
Kuusk ~ 115 € / 0 % *
Kuusk ~ 115 € / 0 % *
* puidu hind kuises võrdluses
Paberipuu hind
Paberipuu kokkuostuhinnad
Mänd ~ 50 € / 0 % *
Kuusk ~ 48 € / 0 % *
Kask ~ 51 € / 0 % *
Haab ~ 43 € / +7,2 % *
Kuusk ~ 48 € / 0 % *
Kask ~ 51 € / 0 % *
Haab ~ 43 € / +7,2 % *
* puidu hind kuises võrdluses
Küttepuidu hind
3m küttepuude hind
Lepp ~ 38 € / 0 % *
Lehtpuu ~ 38 € / 0 % *
Okaspuu ~ 38 € / 0 % *
Haab ~ 33 € / 0 % *
Lehtpuu ~ 38 € / 0 % *
Okaspuu ~ 38 € / 0 % *
Haab ~ 33 € / 0 % *
* puidu hind kuises võrdluses
Puidu kokkuostuhinnad on uuendatud 12. märts 2026.
Palgi hinnad pärinevad metsamaterjali kokkuostjalt Forestex Tartu OÜ.
Palgi hinnad pärinevad metsamaterjali kokkuostjalt Forestex Tartu OÜ.
Metsamaa hektari hind
Metsamaa hind oli aastail 2020-2023 pidevas kasvutrendis, kuid aasta 2024 tõi kaasa hinnalanguse ja metsamaa hektari keskmine hind langes taaskord 2022. aasta eelsesse aega. Aastal 2025 hinnalangus jätkus.
Metsamaa hind läbi aastate
2020. aastal oli metsamaa keskmine ostuhind 4535 eurot hektar. Aastaks 2021 oli see kerkinud juba 5478 euroni.
2022. aastal valitses puiduturul äärmiselt keeruline aeg, kuna Euroopa Liidu poolt kehtestatud piirangud Venemaalt pärit saematerjali impordile kergitasid kohalikul puiduturul metsamaterjali hinna rekordtasemele.
Ühes metsamaterjali hinnatõusuga kasvasid 2022. aastal ka metsamaa hektari eest makstavad summad, keskmiselt 7968 euroni.
2022. aastal valitses puiduturul äärmiselt keeruline aeg, kuna Euroopa Liidu poolt kehtestatud piirangud Venemaalt pärit saematerjali impordile kergitasid kohalikul puiduturul metsamaterjali hinna rekordtasemele.
Ühes metsamaterjali hinnatõusuga kasvasid 2022. aastal ka metsamaa hektari eest makstavad summad, keskmiselt 7968 euroni.
2023. aastal metsamaa hinnatõus jätkus ja hektari keskmine maksumus küündis juba 8478 euroni, mis oli 2020. aastaga võrreldes pea kahekordne.
2024. aastal tabas puiduturgu tagasilöök, kui mitmed puidutööstused teatasid kehvade majandustulemuste tõttu tootmismahtude vähendamisest või tootmise seiskamisest.
Toonase hinnalanguse peamiseks põhjuseks oli metsamaterjali hinna odavnemine ja turu jahenemine. Nii mitmedki suured maaomanikud Eestis panid 2024. aastal oma metsamaad müüki, nagu näiteks Rootsi metsanduskontsern Södra.
Vähenenud ümarpuidu nõudlus kahandas metsamaterjali kokkuostuhindu ja seoses sellega langes ka metsamaa hektari keskmine hind 7204 euroni.
2025. aastal langes metsamaa eest makstud keskmine hind 6638 euroni. Kuigi okaspuumetsad ja kaasikud hoidsid oma hektari maksumust võrreldes eelneva aastaga hästi, siis lepikud ja haavikud odavnesid metsamaterjali hinnalanguse tõttu. Metsamaa keskmise hinna odavnemises 2025. aastal mängis kindlasti suurt rolli kuni 50% maamaksu tõus.
Maa-ameti andmetel oli aastal 2025 maksimaalne metsamaa hektari hind 28 700 eurot ja 2024. aastal 32 258 eurot. Aastal 2023 küündis metsamaa eest makstud hind isegi 33 823 euroni ja 2022. aastal oli see 33 422 eurot.
NB: Metsamaa keskmise hinna arvestamisel on statistikasse kaasatud ka raiutud metsamaad, mis raiumata metsamaade keskmist hektari hinda oluliselt allapoole toovad.
2024. aastal tabas puiduturgu tagasilöök, kui mitmed puidutööstused teatasid kehvade majandustulemuste tõttu tootmismahtude vähendamisest või tootmise seiskamisest.
Toonase hinnalanguse peamiseks põhjuseks oli metsamaterjali hinna odavnemine ja turu jahenemine. Nii mitmedki suured maaomanikud Eestis panid 2024. aastal oma metsamaad müüki, nagu näiteks Rootsi metsanduskontsern Södra.
Vähenenud ümarpuidu nõudlus kahandas metsamaterjali kokkuostuhindu ja seoses sellega langes ka metsamaa hektari keskmine hind 7204 euroni.
2025. aastal langes metsamaa eest makstud keskmine hind 6638 euroni. Kuigi okaspuumetsad ja kaasikud hoidsid oma hektari maksumust võrreldes eelneva aastaga hästi, siis lepikud ja haavikud odavnesid metsamaterjali hinnalanguse tõttu. Metsamaa keskmise hinna odavnemises 2025. aastal mängis kindlasti suurt rolli kuni 50% maamaksu tõus.
Maa-ameti andmetel oli aastal 2025 maksimaalne metsamaa hektari hind 28 700 eurot ja 2024. aastal 32 258 eurot. Aastal 2023 küündis metsamaa eest makstud hind isegi 33 823 euroni ja 2022. aastal oli see 33 422 eurot.
NB: Metsamaa keskmise hinna arvestamisel on statistikasse kaasatud ka raiutud metsamaad, mis raiumata metsamaade keskmist hektari hinda oluliselt allapoole toovad.
Hinnastatistika allikas: Maa- ja Ruumiamet, tehingute andmebaas.
Hinnapäring
Hinnapakkumise koostamisel on suureks abiks kehtiva metsamajandamiskava olemasolu. Metsakava digitaalse versiooni saab PDF faili kujul lisada ka hinnapäringu vormile.
Metsamajanduskava puudumisel koostame hinnapakkumise esmase hinnangu põhjal ja hinnaklassi sobivuse korral teostame täiendavad välitööd, et täpsustada raieküpse metsa täpne tagavara.
Esitatud hinnapäringud jõuavad meie metsamaakleri lauale, kes koostab esmase hinnapakkumise ja võtab metsaomanikuga ise ühendust. Reeglina on müügihinnad mõningal määral läbiräägitavad.
Käsitleme metsaomanike ja kinnistute andmeid konfidentsiaalse teabena ning tagame nende töötlemise turvalisuse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
Metsamajanduskava puudumisel koostame hinnapakkumise esmase hinnangu põhjal ja hinnaklassi sobivuse korral teostame täiendavad välitööd, et täpsustada raieküpse metsa täpne tagavara.
Esitatud hinnapäringud jõuavad meie metsamaakleri lauale, kes koostab esmase hinnapakkumise ja võtab metsaomanikuga ise ühendust. Reeglina on müügihinnad mõningal määral läbiräägitavad.
Käsitleme metsaomanike ja kinnistute andmeid konfidentsiaalse teabena ning tagame nende töötlemise turvalisuse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
Metsa hindamine
Metsa hindamine toimub välitöödel kogutud andmete alusel. Esmalt määratakse puistu koosseis ja selgitatakse välja peapuuliik. Tavaliselt on selleks esimeses rindes kasvav enamuspuuliik.
Seejärel selgitatakse välja puuliikide vanus. Selleks kasutatakse juurdekasvu puuri, millega puuritakse näidispuu juurekaelalt välja südamik, mille aastarõngad aitavad määrata puu vanust.
Lõpetuseks mõõdetakse puude kõrgus ja määratakse rinnaspindala, mille alusel saab välja arvutada metsa tagavara puuliigiti.
Raieküpsuse tuvastamiseks mõõdetakse puude rinnasdiameeter, mis näitab, et kas või millal võiks puistus lageraiet teostada.
Eelpool loetletud andmed lisatakse metsamajandamiskavasse, mis kehtib 10 aastat ja mille alusel on võimalik metsa väärtust hinnata.
Seejärel selgitatakse välja puuliikide vanus. Selleks kasutatakse juurdekasvu puuri, millega puuritakse näidispuu juurekaelalt välja südamik, mille aastarõngad aitavad määrata puu vanust.
Lõpetuseks mõõdetakse puude kõrgus ja määratakse rinnaspindala, mille alusel saab välja arvutada metsa tagavara puuliigiti.
Raieküpsuse tuvastamiseks mõõdetakse puude rinnasdiameeter, mis näitab, et kas või millal võiks puistus lageraiet teostada.
Eelpool loetletud andmed lisatakse metsamajandamiskavasse, mis kehtib 10 aastat ja mille alusel on võimalik metsa väärtust hinnata.
Millest oleneb metsa hind?
Metsa hind oleneb suuresti puistu liigilisest koosseisust, puude vanusest ja metsa hektari tagavarast. Mida viljakam on metsamaa, seda suurem on ühel hektaril kasvava puidu tagavara. Metsa tagavara aitavad suurendada õigeaegselt teostatud hooldusraied.
Hinna kujunemisel mängib suurt rolli erineva puidusortimendi kokkuostupunktide kaugus metsakinnistust. Olenevalt metsamaal kasvavatest puuliikidest, nende vanusest ja kvaliteediomadustest, liigitub raiutav metsamaterjal erinevaks puidusortimendiks.
Kõrgemalt hinnatakse kuni kuuemeetrist männi- ja kuusepalki, mis sobib saematerjali tootmiseks ning oksavaba kase saepakku, mis sobib vineeri või liimpuidu valmistamiseks. Madalamas hinnaklassis on kolmemeetrine lehtpuu saepakk (lepp, haab, kask) ja okaspuu ning lehtpuu paberipuit. Kõige madalamast hinnaklassist leiame kõvera, väikese diameetriga ja parasiitide või mädanike poolt kahjustatud küttepuidu, mida kasutatakse halupuude või puiduhakke tootmiseks.
Metsamaa hind oleneb ka selle asukohast ja ligipääsetavusest. Suureks eeliseks peetakse ligipääsuteede olemasolu. Madalamat hinda makstakse liigniiskete maade eest, kus puittaimestiku kasvutingimused on nigelad ja metsatöömasinate liikumine piiratud.
Sellest kuidas metsa turuhind kujuneb, kirjutab oma veebilehel metsa ost turuhinnaga pikemalt meie kauaaegne koostööpartner Renlog Eesti OÜ, mille peamiseks tegevusalaks on metsamaade ostmine ja metsakinnistute jätkusuutlik majandamine.
Olles tegutsenud Eesti metsandusturul juba rohkem kui 15 aastat, omab ettevõte vajalikku oskusteavet ja piisavalt vahendeid selleks, et pakkuda oma klientidele paindlikke lahendusi ning konkurentsivõimelist turuhinda. Ettevõtte juhi Argo Terali sõnul on hinnapakkumiste koostamisel aluseks puiduturul valitsevad ümarpalgi kokkuostuhinnad ja metsamaa hind konkreetses piirkonnas.
Hinna kujunemisel mängib suurt rolli erineva puidusortimendi kokkuostupunktide kaugus metsakinnistust. Olenevalt metsamaal kasvavatest puuliikidest, nende vanusest ja kvaliteediomadustest, liigitub raiutav metsamaterjal erinevaks puidusortimendiks.
Kõrgemalt hinnatakse kuni kuuemeetrist männi- ja kuusepalki, mis sobib saematerjali tootmiseks ning oksavaba kase saepakku, mis sobib vineeri või liimpuidu valmistamiseks. Madalamas hinnaklassis on kolmemeetrine lehtpuu saepakk (lepp, haab, kask) ja okaspuu ning lehtpuu paberipuit. Kõige madalamast hinnaklassist leiame kõvera, väikese diameetriga ja parasiitide või mädanike poolt kahjustatud küttepuidu, mida kasutatakse halupuude või puiduhakke tootmiseks.
Metsamaa hind oleneb ka selle asukohast ja ligipääsetavusest. Suureks eeliseks peetakse ligipääsuteede olemasolu. Madalamat hinda makstakse liigniiskete maade eest, kus puittaimestiku kasvutingimused on nigelad ja metsatöömasinate liikumine piiratud.
Sellest kuidas metsa turuhind kujuneb, kirjutab oma veebilehel metsa ost turuhinnaga pikemalt meie kauaaegne koostööpartner Renlog Eesti OÜ, mille peamiseks tegevusalaks on metsamaade ostmine ja metsakinnistute jätkusuutlik majandamine.
Olles tegutsenud Eesti metsandusturul juba rohkem kui 15 aastat, omab ettevõte vajalikku oskusteavet ja piisavalt vahendeid selleks, et pakkuda oma klientidele paindlikke lahendusi ning konkurentsivõimelist turuhinda. Ettevõtte juhi Argo Terali sõnul on hinnapakkumiste koostamisel aluseks puiduturul valitsevad ümarpalgi kokkuostuhinnad ja metsamaa hind konkreetses piirkonnas.
Kas metsaoksjon tagab parima metsa hinna?
Internetist leitavate tasuliste oksjonikeskkondade näol on tegu nii-öelda seaduslike vahendajatega, kes teenivad tulu komisjonitasude arvelt. Juhul kui oksjon lõpeb edukalt, avaneb metsaomanikule suurepärane võimalus, et "näidata üles tänulikkust" ning loovutada oksjonipidajale lõpptulust mõõdukas komisjonitasu (kuni 10%).
Kuna oksjonikeskkonnad on enamasti anonüümsed, siis ei ole metsaomanikul aimugi, kes oksjoni võitjaks osutub. Kas tõesti mõni kodumaine metsafirma, kes pakub inimestele tööd ja elavdab seeläbi kohalikku majandust või siis mõni Skandinaavia fondihaldur, kes tegutseb Rootsi pensionäride huvides.
Massi- ja sotsiaalmeedias võib leida metsaoksjonite korraldajate turundusartikleid, kus lubatakse metsaomanikule pea 50% suuremat tulu, kui otse metsafirmaga asju ajades. Argumendina tuuakse välja, et metsafirmadel ei ole aega ega tahtmist metsaomanikega tegeleda või oksjonikeskkonnas tekib pakkujatel hasart jne. Suuremalt jaolt kuuluvad sellised väited siiski huumori valdkonda ja tegu on lihtsalt enda ärimudeli esiletoomisega.
Tegelikkus on aga selline, et kui metsaomanik on juba enese juurde meelitatud, siis saadetakse nendele samadele metsafirmadele märgukiri, et tulge ja ostke nüüd meie käest metsaomaniku mets ära. Otseloomulikult ei osta metsafirma esindaja oksjonilt metsa poole kallimalt, kui ta metsaomanikule endale pakkunud oleks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et on täiesti inimliku mugavuse küsimus, kas viia väärtuslik kunstiteos oksjonile ja selle lõpphinnast oksjonipidajale mõõdukas vahendustasu loovutada või siis sellele ise soovitud hinnaga ostja leida ning seeläbi maksimaalset omanikutulu teenida.
Kuna oksjonikeskkonnad on enamasti anonüümsed, siis ei ole metsaomanikul aimugi, kes oksjoni võitjaks osutub. Kas tõesti mõni kodumaine metsafirma, kes pakub inimestele tööd ja elavdab seeläbi kohalikku majandust või siis mõni Skandinaavia fondihaldur, kes tegutseb Rootsi pensionäride huvides.
Massi- ja sotsiaalmeedias võib leida metsaoksjonite korraldajate turundusartikleid, kus lubatakse metsaomanikule pea 50% suuremat tulu, kui otse metsafirmaga asju ajades. Argumendina tuuakse välja, et metsafirmadel ei ole aega ega tahtmist metsaomanikega tegeleda või oksjonikeskkonnas tekib pakkujatel hasart jne. Suuremalt jaolt kuuluvad sellised väited siiski huumori valdkonda ja tegu on lihtsalt enda ärimudeli esiletoomisega.
Tegelikkus on aga selline, et kui metsaomanik on juba enese juurde meelitatud, siis saadetakse nendele samadele metsafirmadele märgukiri, et tulge ja ostke nüüd meie käest metsaomaniku mets ära. Otseloomulikult ei osta metsafirma esindaja oksjonilt metsa poole kallimalt, kui ta metsaomanikule endale pakkunud oleks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et on täiesti inimliku mugavuse küsimus, kas viia väärtuslik kunstiteos oksjonile ja selle lõpphinnast oksjonipidajale mõõdukas vahendustasu loovutada või siis sellele ise soovitud hinnaga ostja leida ning seeläbi maksimaalset omanikutulu teenida.