METSA HIND
Metsa hind ei ole 2025. aasta alguses suuri muutusi teinud ja püsib eelmise aasta lõpuga samas hinnaklassis. Seda nii metsamaterjali kokkuostuhindade, kui ka metsamaa hektari hinna osas. Kuigi kase- ja haavapaberipuu hinnaralli sai möödunud aasta teises pooles lõpu, küündib 400tm metsa tagavaraga ja kuni 20% oksavaba ümarpuidu osakaaluga kasemetsa hektari hind pea 26 000 euroni.
Väldi vahendajaid ja teeni metsast õiglast omanikutulu!
Metsa hind aastal 2025
Metsa hind on 2025. aasta märtsikuus võrreldes eelnevate kuudega mõnevõrra tõusnud, kuna olenevalt sortimendist on metsamaterjali hinnad kuni 10% kerkinud. Metsamaterjali hinda on kergitanudi ühest küljest ümarpalgi raske kättesaadavus, mis on olnud tingitud kõrvalteede raskest läbitavusest. Teisest küljest ei ole kaugel ka enam linnurahu algusaeg ja paljud metsamaterjali kokkuostjad täiendavalt juba eelnevalt oma laovarusid.
Metsamaa hind on viimase aasta jooksul pigem langenud. Põhjuseks võib pidada nii maamaksu tõusu kui ka seda, et hetkel on mõned suured metsamaade omanikud Eestis oma maad müüki pannud ja üldine ostuhuvi on seetõttu tagasihoidlikum.
Puidu tihumeetri hind on hetkel küll mõnevõrra kerkinud, kuid arvestada tuleks siiski sellega, et ehituspuidu ja paberipuu vajadus on Euroopas tervikuna langenud. Ilmselge on ka see, et kesiste majandustingimuste ja üha enam kasvavate sisendkulude ning kõrge maksukoormuse tõttu, valitseb kohalikus puidutööstuses tuleviku suhtes ebakindlus.
Metsamaa hind on viimase aasta jooksul pigem langenud. Põhjuseks võib pidada nii maamaksu tõusu kui ka seda, et hetkel on mõned suured metsamaade omanikud Eestis oma maad müüki pannud ja üldine ostuhuvi on seetõttu tagasihoidlikum.
Puidu tihumeetri hind on hetkel küll mõnevõrra kerkinud, kuid arvestada tuleks siiski sellega, et ehituspuidu ja paberipuu vajadus on Euroopas tervikuna langenud. Ilmselge on ka see, et kesiste majandustingimuste ja üha enam kasvavate sisendkulude ning kõrge maksukoormuse tõttu, valitseb kohalikus puidutööstuses tuleviku suhtes ebakindlus.
Kuusepalgi hind on märtsikuus võrreldes veebruariga tõusnud 8% ja küündib 103 euroni. Männipalgi hind on kerkinud märtsis 10% ja kaupleb 105 euro piirimail. Aastataguse ajaga võrreldes on saepalgiks sobiva okaspuusortimendi hind kerkinud pea 20%.
Märtsikuus on võrreldes veebruariga tõusnud veel saematerjali tootmiseks kasutatava lepapaku hind ja kasepaku hind. Halli lepa tihumeetri eest makstakse hetkel 60 eurot ja kasepaku eest kuni 130 eurot. Oksavaba kase vineeripaku hind jääb olenevalt kvaliteedist 110~180 euro vahemikku.
Paberipuu kokkuostuhinnad on märtsikuus samuti osaliselt tõusnud. Kuuse- ja männi paberipuu hinnad on kerkinud 3,3% ja küündivad 62 euroni. Kase ja haava paberipuu jätkab eelmise kuuga samal hinnatasemel, mis on siis vastavalt 58 ja 53 eurot. Aastataguse ajaga võrreldes on okaspuusortimendi paberipuu hind veel siiski 4,7% miinuses.
Küttepuidu hind on jätkuvalt 38 eurot, mis on eelmise aastaga võrdluses euro võrra odavam. Hakkematerjali kokkuostuhind on veel 12~13 euro vahemikus, kuid siin võib peatse kütteperioodi lõpu puhul hinnasula oodata.
Märtsikuus on võrreldes veebruariga tõusnud veel saematerjali tootmiseks kasutatava lepapaku hind ja kasepaku hind. Halli lepa tihumeetri eest makstakse hetkel 60 eurot ja kasepaku eest kuni 130 eurot. Oksavaba kase vineeripaku hind jääb olenevalt kvaliteedist 110~180 euro vahemikku.
Paberipuu kokkuostuhinnad on märtsikuus samuti osaliselt tõusnud. Kuuse- ja männi paberipuu hinnad on kerkinud 3,3% ja küündivad 62 euroni. Kase ja haava paberipuu jätkab eelmise kuuga samal hinnatasemel, mis on siis vastavalt 58 ja 53 eurot. Aastataguse ajaga võrreldes on okaspuusortimendi paberipuu hind veel siiski 4,7% miinuses.
Küttepuidu hind on jätkuvalt 38 eurot, mis on eelmise aastaga võrdluses euro võrra odavam. Hakkematerjali kokkuostuhind on veel 12~13 euro vahemikus, kuid siin võib peatse kütteperioodi lõpu puhul hinnasula oodata.
Metsa hinnainfo on uuendatud 7. märts 2025.
Hinnaülevaadet aitab koostada vahendustasuta metsaoksjon METSAOSTJAD.ee
Hinnaülevaadet aitab koostada vahendustasuta metsaoksjon METSAOSTJAD.ee
Metsamaa hind
Metsamaa hektari hind sõltub suuresti puistu liigilisest koosseisust, selle vanusest ja metsa hektari tagavarast. Lisaks metsamajanduslikule väärtushinnangule on metsaomaniku jaoks metsal olemas kindlasti ka emotsionaalne väärtus. Alljärgnevalt toome välja erinevate metsatüüpide hektari hinnad, lähtudes metsamajanduslikust seisukohast.
Männimetsa hind
Metsa tagavara 400 tm.
Hektari hind
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
+ 13%
Kuusemetsa hind
Metsa tagavara 400 tm.
Hektari hind
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
+ 20%
Lepametsa hind
Metsa tagavara 250 tm.
Hall lepp
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
+ 6%
Lepametsa hind
Metsa tagavara 300 tm.
Sanglepp
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
+ 10%
Haavametsa hind
Metsa tagavara 400 tm.
Hektari hind
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
+ 50%
Kasemetsa hind
Metsa tagavara 350 tm.
Hektari hind
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
+ 8%
Kasemetsa hind
Metsa tagavara 400 tm.
~20% oksavaba
0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
+ 5%
Raiesmiku hind
Raiutud metsamaa hind
Hektari hind
~ 0
eurot / hektar
Hinnavõrdlus eelmise aastaga
- 18%
Raieõiguse hind
Raieõiguse võõrandamisel teenib metsaomanik tulu metsamaterjali müügist, mille kokkuostuhinnast on maha arvestatud metsa ülestöötamise ja metsaveo kulud. Lageraie puhul jäävad metsa ülestöötamiskulud 18~20 euro vahemikku ja harvendusraie korral maksimaalselt 25 euro piirimaile.
Metsa ülesöötamine hõlmab nii puude langetamist, kui ka metsamaterjali kokkuvedu laoplatsile. Raiutud ümarpuidu transport kokkuostupunkti maksab keskmiselt 10~12 eurot tihumeeter. Täpne veokulu suurusjärk oleneb konkreetse raielangi ja kokkuostupunkti vahelisest kaugusest.
Kuidas arvestuslik metsamaterjali müügitulu juba ennem raietega alustamist välja arvutada, kirjeldame pikemalt oma veebilehel raieõiguse müük. Lisaks toome kõnealusel veebilehel veel välja kaks erinevat raie müügistrateegiat.
Metsa ülesöötamine hõlmab nii puude langetamist, kui ka metsamaterjali kokkuvedu laoplatsile. Raiutud ümarpuidu transport kokkuostupunkti maksab keskmiselt 10~12 eurot tihumeeter. Täpne veokulu suurusjärk oleneb konkreetse raielangi ja kokkuostupunkti vahelisest kaugusest.
Kuidas arvestuslik metsamaterjali müügitulu juba ennem raietega alustamist välja arvutada, kirjeldame pikemalt oma veebilehel raieõiguse müük. Lisaks toome kõnealusel veebilehel veel välja kaks erinevat raie müügistrateegiat.
Metsamaterjali hind
Metsamaterjali hind sõltub eeskätt puuliigist ja ümarpalgi pikkusest ning läbimõõdust. Lisaks mängib palgi hinna kujunemisel suurt rolli selle kvaliteet (kõverus, mädanik jne). Alljärgnevas metsamaterjali hinnakirjas toome välja ümarpalgi erinevad sortimendid ja nende maksimaalsed kokkuostuhinnad 2025. aasta märtsikuus.
Saepaku hind
Kuni 3,1m saepaku hind
Hall lepp ~ 60 € / +5,1 % *
Sanglepp ~ 72 € / 0 % *
Kask ~ 130 € / +8 % *
Haab ~ 83 € / 0 % *
Sanglepp ~ 72 € / 0 % *
Kask ~ 130 € / +8 % *
Haab ~ 83 € / 0 % *
* puidu hind kuises võrdluses
Saepalgi hind
Kuni 6,1m saepalgi hind
Mänd ~ 105 € / +10 % *
Kuusk ~ 103 € / +8 % *
Kuusk ~ 103 € / +8 % *
* puidu hind kuises võrdluses
Paberipuu hind
Paberipuu kokkuostuhinnad
Mänd ~ 62 € / +3,3 % *
Kuusk ~ 62 € / +3,3 % *
Kask ~ 58 € / 0 % *
Haab ~ 53 € / 0 % *
Kuusk ~ 62 € / +3,3 % *
Kask ~ 58 € / 0 % *
Haab ~ 53 € / 0 % *
* puidu hind kuises võrdluses
Küttepuidu hind
3m küttepuude hind
Lepp ~ 38 € / 0 % *
Lehtpuu ~ 38 € / 0 % *
Okaspuu ~ 38 € / 0 % *
Haab ~ 35 € / 0 % *
Lehtpuu ~ 38 € / 0 % *
Okaspuu ~ 38 € / 0 % *
Haab ~ 35 € / 0 % *
* puidu hind kuises võrdluses
Puidu kokkuostuhinnad on uuendatud 7. märts 2025.
Palgi hinnad pärinevad metsamaterjali kokkuostjalt Forestex Tartu OÜ.
Palgi hinnad pärinevad metsamaterjali kokkuostjalt Forestex Tartu OÜ.
Metsamaa hektari hind
Metsamaa hind oli aastatel 2020.-2023. pidevas kasvutrendis, kuid aasta 2024. tõi kaasa hinnalanguse ja metsamaa hektari keskmine hind langes taaskord 2022. aasta eelsesse aega.
Hinnalanguse peamiseks põhjuseks oli metsamaterjali hinna odavnemine ja turu jahenemine. Nii mitmedki suured metsamaa omanikud Eestis panid oma valduses olevad metsamaad müüki, nagu näiteks Rootsi metsanduskontsern Södra.
Aastal 2020. oli metsamaa keskmine ostuhind 4535 eurot hektar. Aastaks 2021. oli hektari hind kerkinud juba 5478 euroni.
2022. aasta oli puiduturul äärmiselt keeruline aeg, kuna Euroopa Liidu poolt kehtestatud piirangud Venemaalt pärit saematerjali impordile kergitasid kohalikul puiduturul metsamaterjali hinna rekordtasemele.
Hinnalanguse peamiseks põhjuseks oli metsamaterjali hinna odavnemine ja turu jahenemine. Nii mitmedki suured metsamaa omanikud Eestis panid oma valduses olevad metsamaad müüki, nagu näiteks Rootsi metsanduskontsern Södra.
Aastal 2020. oli metsamaa keskmine ostuhind 4535 eurot hektar. Aastaks 2021. oli hektari hind kerkinud juba 5478 euroni.
2022. aasta oli puiduturul äärmiselt keeruline aeg, kuna Euroopa Liidu poolt kehtestatud piirangud Venemaalt pärit saematerjali impordile kergitasid kohalikul puiduturul metsamaterjali hinna rekordtasemele.
Ühes metsamaterjali hinnatõusuga kasvasid 2022. aastal ka metsamaa hektari eest makstavad summad, keskmiselt 7968 euroni. Aastal 2023. metsamaa hinnatõus jätkus ja hektari keskmine maksumus küündis juba 8478 euroni, mis oli 2020. aastaga võrreldes pea kahekordne.
Aastal 2024. tabas puiduturgu tagasilöök, kui mitmed puidutööstused teatasid kehvade majandustulemuste tõttu tootmismahtude vähendamisest või tootmise seiskamisest. Vähenenud ümarpuidu nõudlus kahandas metsamaterjali kokkuostuhindu ja seoses sellega langes ka metsamaa hektari keskmine hind 7204 euroni.
NB: Metsamaa keskmise hinna arvestamisel on statistikasse kaasatud ka raiutud metsamaad, mis raiumata metsamaade keskmist hektari hinda oluliselt allapoole toovad. Maa-ameti andmetel oli aastal 2024. maksimaalne metsamaa hektari hind 32 258 eurot. Aastal 2023. küündis hind isegi 33 823 euroni ja 2022. aastal oli see 33 422 eurot.
Aastal 2024. tabas puiduturgu tagasilöök, kui mitmed puidutööstused teatasid kehvade majandustulemuste tõttu tootmismahtude vähendamisest või tootmise seiskamisest. Vähenenud ümarpuidu nõudlus kahandas metsamaterjali kokkuostuhindu ja seoses sellega langes ka metsamaa hektari keskmine hind 7204 euroni.
NB: Metsamaa keskmise hinna arvestamisel on statistikasse kaasatud ka raiutud metsamaad, mis raiumata metsamaade keskmist hektari hinda oluliselt allapoole toovad. Maa-ameti andmetel oli aastal 2024. maksimaalne metsamaa hektari hind 32 258 eurot. Aastal 2023. küündis hind isegi 33 823 euroni ja 2022. aastal oli see 33 422 eurot.
Hinnastatistika allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas.
Hinnapäring
Hinnapakkumise koostamisel on suureks abiks kehtiva metsamajandamiskava olemasolu. Metsakava digitaalse versiooni saab PDF faili kujul lisada ka hinnapäringu vormile.
Metsamajanduskava puudumisel koostame hinnapakkumise esmase hinnangu põhjal ja hinnaklassi sobivuse korral teostame täiendavad välitööd, et täpsustada raieküpse metsa täpne tagavara.
Esitatud hinnapäringud jõuavad meie metsamaakleri lauale, kes koostab esmase hinnapakkumise ja võtab metsaomanikuga ise ühendust. Reeglina on müügihinnad mõningal määral läbiräägitavad.
Käsitleme metsaomanike ja kinnistute andmeid konfidentsiaalse teabena ning tagame nende töötlemise turvalisuse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
Metsamajanduskava puudumisel koostame hinnapakkumise esmase hinnangu põhjal ja hinnaklassi sobivuse korral teostame täiendavad välitööd, et täpsustada raieküpse metsa täpne tagavara.
Esitatud hinnapäringud jõuavad meie metsamaakleri lauale, kes koostab esmase hinnapakkumise ja võtab metsaomanikuga ise ühendust. Reeglina on müügihinnad mõningal määral läbiräägitavad.
Käsitleme metsaomanike ja kinnistute andmeid konfidentsiaalse teabena ning tagame nende töötlemise turvalisuse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
Metsa hindamine
Metsa hindamine toimub välitöödel kogutud andmete alusel. Esmalt määratakse puistu koosseis ja selgitatakse välja peapuuliik. Tavaliselt on selleks esimeses rindes kasvav enamuspuuliik.
Seejärel selgitatakse välja puuliikide vanus. Selleks kasutatakse juurdekasvu puuri, millega puuritakse näidispuu juurekaelalt välja südamik, mille aastarõngad aitavad määrata puu vanust.
Lõpetuseks mõõdetakse puude kõrgus ja määratakse rinnaspindala, mille alusel saab välja arvutada metsa tagavara puuliigiti.
Raieküpsuse tuvastamiseks mõõdetakse puude rinnasdiameeter, mis näitab, et kas või millal võiks puistus lageraiet teostada.
Eelpoolloetletud andmed lisatakse metsamajandamiskavasse, mis kehtib 10 aastat ja mille alusel on võimalik metsa väärtust hinnata.
Seejärel selgitatakse välja puuliikide vanus. Selleks kasutatakse juurdekasvu puuri, millega puuritakse näidispuu juurekaelalt välja südamik, mille aastarõngad aitavad määrata puu vanust.
Lõpetuseks mõõdetakse puude kõrgus ja määratakse rinnaspindala, mille alusel saab välja arvutada metsa tagavara puuliigiti.
Raieküpsuse tuvastamiseks mõõdetakse puude rinnasdiameeter, mis näitab, et kas või millal võiks puistus lageraiet teostada.
Eelpoolloetletud andmed lisatakse metsamajandamiskavasse, mis kehtib 10 aastat ja mille alusel on võimalik metsa väärtust hinnata.
Millest oleneb metsa hind?
Metsa hind oleneb suuresti puistu liigilisest koosseisust, puude vanusest ja metsa hektari tagavarast. Mida viljakam on metsamaa, seda suurem on ühel hektaril kasvava puidu tagavara. Metsa tagavara aitavad suurendada õigeaegselt teostatud hooldusraied.
Hinna kujunemisel mängib suurt rolli erineva puidusortimendi kokkuostupunktide kaugus metsakinnistust. Olenevalt metsamaal kasvavatest puuliikidest, nende vanusest ja kvaliteediomadustest, liigitub raiutav metsamaterjal erinevaks puidusortimendiks.
Kõrgemalt hinnatakse kuni kuuemeetrist männi- ja kuusepalki, mis sobib saematerjali tootmiseks ning oksavaba kase saepakku, mis sobib vineeri või liimpuidu valmistamiseks. Madalamas hinnaklassis on kolmemeetrine lehtpuu saepakk (lepp, haab, kask) ja okaspuu ning lehtpuu paberipuit. Kõige madalamast hinnaklassist leiame kõvera, väikese diameetriga ja parasiitide või mädanike poolt kahjustatud küttepuidu, mida kasutatakse halupuude või puiduhakke tootmiseks.
Metsamaa hind oleneb ka selle asukohast ja ligipääsetavusest. Suureks eeliseks peetakse ligipääsuteede olemasolu. Madalamat hinda makstakse liigniiskete maade eest, kus puittaimestiku kasvutingimused on nigelad ja metsatöömasinate liikumine piiratud.
Hinna kujunemisel mängib suurt rolli erineva puidusortimendi kokkuostupunktide kaugus metsakinnistust. Olenevalt metsamaal kasvavatest puuliikidest, nende vanusest ja kvaliteediomadustest, liigitub raiutav metsamaterjal erinevaks puidusortimendiks.
Kõrgemalt hinnatakse kuni kuuemeetrist männi- ja kuusepalki, mis sobib saematerjali tootmiseks ning oksavaba kase saepakku, mis sobib vineeri või liimpuidu valmistamiseks. Madalamas hinnaklassis on kolmemeetrine lehtpuu saepakk (lepp, haab, kask) ja okaspuu ning lehtpuu paberipuit. Kõige madalamast hinnaklassist leiame kõvera, väikese diameetriga ja parasiitide või mädanike poolt kahjustatud küttepuidu, mida kasutatakse halupuude või puiduhakke tootmiseks.
Metsamaa hind oleneb ka selle asukohast ja ligipääsetavusest. Suureks eeliseks peetakse ligipääsuteede olemasolu. Madalamat hinda makstakse liigniiskete maade eest, kus puittaimestiku kasvutingimused on nigelad ja metsatöömasinate liikumine piiratud.
Kas metsaoksjon tagab parima metsa hinna?
Internetist leitavate tasuliste oksjonikeskkondade näol on tegu nii-öelda seaduslike vahendajatega, kes teenivad tulu komisjonitasude arvelt. Juhul kui oksjon lõpeb edukalt, avaneb metsaomanikule suurepärane võimalus, et "näidata üles tänulikkust" ning loovutada oksjonipidajale lõpptulust mõõdukas komisjonitasu (ca 5%).
Kuna oksjonikeskkonnad on enamasti anonüümsed, siis ei ole metsaomanikul aimugi, kes oksjoni võitjaks osutub. Kas tõesti mõni kodumaine metsafirma, kes pakub inimestele tööd ja elavdab seeläbi kohalikku majandust või siis mõni Skandinaavia fondihaldur, kes tegutseb Rootsi pensionäride huvides.
Massi- ja sotsiaalmeedias võib leida metsaoksjonite korraldajate turundusartikleid, kus lubatakse metsaomanikule pea 50% suuremat tulu, kui otse metsafirmaga asju ajades. Argumendina tuuakse välja, et metsafirmadel ei ole aega ega tahtmist metsaomanikega tegeleda või oksjonikeskkonnas tekib pakkujatel hasart jne. Suuremalt jaolt kuuluvad sellised väited siiski huumori valdkonda ja tegu on lihtsalt enda ärimudeli esiletoomisega.
Tegelikkus on aga selline, et kui metsaomanik on juba enese juurde meelitatud, siis saadetakse nendele samadele metsafirmadele märgukiri, et tulge ja ostke nüüd meie käest metsaomaniku mets ära. Otseloomulikult ei osta metsafirma esindaja oksjonilt metsa poole kallimalt, kui ta metsaomanikule endale pakkunud oleks.
Kokkuvõtteks võiks ju öelda, et on täiesti inimliku mugavuse küsimus, kas viia väärtuslik kunstiteos oksjonile ja selle lõpphinnast oksjonipidajale mõõdukas vahendustasu loovutada või siis sellele ise soovitud hinnaga ostja leida ning seeläbi maksimaalset omanikutulu teenida.
Kuna oksjonikeskkonnad on enamasti anonüümsed, siis ei ole metsaomanikul aimugi, kes oksjoni võitjaks osutub. Kas tõesti mõni kodumaine metsafirma, kes pakub inimestele tööd ja elavdab seeläbi kohalikku majandust või siis mõni Skandinaavia fondihaldur, kes tegutseb Rootsi pensionäride huvides.
Massi- ja sotsiaalmeedias võib leida metsaoksjonite korraldajate turundusartikleid, kus lubatakse metsaomanikule pea 50% suuremat tulu, kui otse metsafirmaga asju ajades. Argumendina tuuakse välja, et metsafirmadel ei ole aega ega tahtmist metsaomanikega tegeleda või oksjonikeskkonnas tekib pakkujatel hasart jne. Suuremalt jaolt kuuluvad sellised väited siiski huumori valdkonda ja tegu on lihtsalt enda ärimudeli esiletoomisega.
Tegelikkus on aga selline, et kui metsaomanik on juba enese juurde meelitatud, siis saadetakse nendele samadele metsafirmadele märgukiri, et tulge ja ostke nüüd meie käest metsaomaniku mets ära. Otseloomulikult ei osta metsafirma esindaja oksjonilt metsa poole kallimalt, kui ta metsaomanikule endale pakkunud oleks.
Kokkuvõtteks võiks ju öelda, et on täiesti inimliku mugavuse küsimus, kas viia väärtuslik kunstiteos oksjonile ja selle lõpphinnast oksjonipidajale mõõdukas vahendustasu loovutada või siis sellele ise soovitud hinnaga ostja leida ning seeläbi maksimaalset omanikutulu teenida.