METSA UUENDAMINE
Metsa uuendamine kiirendab metsamaa taasmetsastumist ja loob eelistatud puuliikide arenguks soodsamad kasvutingimused. Metsa istutamine osutub vajalikuks pärast lageraie teostamist või metsa hukku. Metsakultuuri hooldus soodustab täisväärtusliku puistu arengut ja tõstab ka metsamaa väärtust.
Metsa istutamine ja metsakultuuri hooldamine kiirendab metsa uuenemist!
Metsa istutamine ja metsakultuuri hooldus
Metsa istutamine või puuseemnete külvamine on eriti efektiivne viljaka mullaga kasvukohtades. Vähemviljakatel maadel võib piirduda looduslikule uuenemisele kaasaaitamisega, jättes raiesmikule kasvama mõnikümmend seemnepuud hektari kohta.
Okaspuude puhul on seemnekülv märkimisväärselt tõhusam näiteks ketasadraga mineraliseeritud raiesmikul. Raiesmiku jätmine loodusliku metsauuenduse hooleks, on küll odavam kui metsa istutamine või puuseemnete külvamine, kuid sellega kaasnevad omad ohud.
Suurimaks ohuks metsa looduslikul uuenemisel on seemnepuude kehv seemneaasta. Sellisel juhul raiesmik lihtsalt rohtub ja järgmisel aastal ei pruugi paljud puuseemned enam maapinnani jõuda.
Metsakultuuri hooldus on esmatähtis tegevus tärkavatele puutaimedele vajalike valgustingimuste loomiseks ja mullas leiduvatetele toitainetele konkurentsi vähendamiseks.
Okaspuude puhul on seemnekülv märkimisväärselt tõhusam näiteks ketasadraga mineraliseeritud raiesmikul. Raiesmiku jätmine loodusliku metsauuenduse hooleks, on küll odavam kui metsa istutamine või puuseemnete külvamine, kuid sellega kaasnevad omad ohud.
Suurimaks ohuks metsa looduslikul uuenemisel on seemnepuude kehv seemneaasta. Sellisel juhul raiesmik lihtsalt rohtub ja järgmisel aastal ei pruugi paljud puuseemned enam maapinnani jõuda.
Metsakultuuri hooldus on esmatähtis tegevus tärkavatele puutaimedele vajalike valgustingimuste loomiseks ja mullas leiduvatetele toitainetele konkurentsi vähendamiseks.
Metsa uuendamise kohustus
Metsa uuendamise kohustus tekib vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaeraldistel või lageraie lankidel. Metsauuenduslikke võtteid tuleb kasutada hiljemalt kahe aasta möödumisel metsa hukust või lageraie teostamisest.
Metsaseadus sätestab, et metsaomanik on kohustatud rakendama metsauuenduslikke võtteid sellises ulatuses, mis tagavad hiljemalt viis aastat pärast metsaraie teostamist või metsa hukkumist uuenenud metsakultuuri.
Hukkunuks loetakse mets, milles on tuulte, seenhaiguste, putuka- ja ulukikahjustuste, üleujutuse, põlengu või muude kahjustuste tõttu elusate puude järgi määratud puvõrade katvus alla 30 protsendi.
Metsauuenduse eesmärgil võib istutada ainult kasvukohatüübile sobivaid puuliike. Kuuse ja kaseistikuid istutatakse hektarile vähemalt 1500 taime. Männiistikuid aga vähemalt 2600 taime.
Metsaseadus sätestab, et metsaomanik on kohustatud rakendama metsauuenduslikke võtteid sellises ulatuses, mis tagavad hiljemalt viis aastat pärast metsaraie teostamist või metsa hukkumist uuenenud metsakultuuri.
Hukkunuks loetakse mets, milles on tuulte, seenhaiguste, putuka- ja ulukikahjustuste, üleujutuse, põlengu või muude kahjustuste tõttu elusate puude järgi määratud puvõrade katvus alla 30 protsendi.
Metsauuenduse eesmärgil võib istutada ainult kasvukohatüübile sobivaid puuliike. Kuuse ja kaseistikuid istutatakse hektarile vähemalt 1500 taime. Männiistikuid aga vähemalt 2600 taime.
Alati tasub taimi istutada mõningase varuga, kuna sugugi mitte kõik istikud ei pruugi korralikult juurduda ja välja areneda. Istutuskohtade algtiheduse ja metsa uuenenuks lugemiseks vajaliku puude arvukuse sätestab metsa majandamise eeskiri.
Mets loetakse uuenenuks juhul, kui alal kus see hukkus või maha raiuti, kasvab kasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille kõrgus ja arvukus tagavad uue metsapõlve tekke.
Mets loetakse uuenenuks juhul, kui alal kus see hukkus või maha raiuti, kasvab kasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille kõrgus ja arvukus tagavad uue metsapõlve tekke.
Metsa uuendamise toetus
Metsa uuendamise toetus on mõeldud istikute soetamiseks ja metsa istutamiseks. Lisaks veel maapinna ettevalmistamiseks ja metsakultuuri hoolduseks. Metsa uuendamine peab olema läbiviidud ennem taotluse esitamist.
Alates 2020. aastast saab taotleda toetust vaid metsaühistu, kellel on taotluse esitamise kuule eelneva kuu esimese päeva seisuga vähemalt 200 liiget. Metsaühistu võib küsida toetust vaid oma liikmetele kuuluva metsamaa peale.
Eramatesaomanikul on võimalus liituda piirkondliku metsaühistuga ja saada toetust kohaliku ühistu kaudu. Üksikasjalik info metsa uuendamise toetuse taotlemiseks on välja toodud Erametsakeskuse veebilehel.
Alates 2020. aastast saab taotleda toetust vaid metsaühistu, kellel on taotluse esitamise kuule eelneva kuu esimese päeva seisuga vähemalt 200 liiget. Metsaühistu võib küsida toetust vaid oma liikmetele kuuluva metsamaa peale.
Eramatesaomanikul on võimalus liituda piirkondliku metsaühistuga ja saada toetust kohaliku ühistu kaudu. Üksikasjalik info metsa uuendamise toetuse taotlemiseks on välja toodud Erametsakeskuse veebilehel.
Metsa istutamise hind
Metsa istutamise hind on avajuurse puutaime puhul ca 30 senti ja potitaime puhul ca 20 senti. Puutaimede hinnad jäävad olenevalt nende vanusest ja puuliigist 20~50 sendi vahemikku. Puuseemnete külvamine maksab ca 150 eurot hektar. Maapinna ettevalmistamine ehk mineraliseerimine maksab kuni 250 eurot hektar.
Metsa istutamine
Metsa istutamine toimub tavaliselt kevadel, aprilli ja maikuus ning sügisel septembrikuus. Muul ajal istutades tuleks arvestada sellega, et puutaimed suvekuudel ära ei kuivaks ja ennem öökülmade saabumist korralikult juurduda jõuaksid.
Metsa istutamine paljasjuursete potitaimede näol, toimub labida või istutuskirve abil. Ennem istutamist võib kärpida taime juuri, et ergutada jurekasvu ja kiirendada seeläbi puutaime juurdumist.
Suletud juurekavaga potitaimede puhul kasutatakse istutamiseks istutustoru või maakirvest. Ennem istutamist võib puutaimede juurepallid läbi kasta, et need paremini läbi istutustoru libiseksid.
Maapinna ettevalmistamine aitab istutatud või puuseemnest tärkaval puutaimel saavutada eelis teiste valgusele konkureerivate taimede ees. Olenevalt maapinna ettevalmistamise viisist, kasutatakse selleks ketasadra, metsaäkke või ekskavaatori kaevekulbi abi.
Metsa istutamine paljasjuursete potitaimede näol, toimub labida või istutuskirve abil. Ennem istutamist võib kärpida taime juuri, et ergutada jurekasvu ja kiirendada seeläbi puutaime juurdumist.
Suletud juurekavaga potitaimede puhul kasutatakse istutamiseks istutustoru või maakirvest. Ennem istutamist võib puutaimede juurepallid läbi kasta, et need paremini läbi istutustoru libiseksid.
Maapinna ettevalmistamine aitab istutatud või puuseemnest tärkaval puutaimel saavutada eelis teiste valgusele konkureerivate taimede ees. Olenevalt maapinna ettevalmistamise viisist, kasutatakse selleks ketasadra, metsaäkke või ekskavaatori kaevekulbi abi.
Maapinna mineraliseerimine
Maapinna mineraliseerimine on vajalik selleks, et soodustada puutaimede juurestiku arengut ja lihtsustada vajalike toitainete kättesaadavust. Lisaks on tähtis ka see, et puutaimedel oleks nende arenguetapi alguses valguse nimel vähem konkurente.
Maapinna ettevalmistamine
Mineraliseerimine on kasutusel normaalse niiskusega ja kuivematel metsamaadel. Mineraliseerimise tagajärjel seguneb aluspinna muld maapinnal asuva huumuserikka pinnasega.
Istikuvaod aetakse adraga sisse liigniisketel metsamaadel ning istikud istutatakse vagude harjale.
Mätastamine on otstarbekas märjematel kasvukohtadel, kus istikud istutatakse mätta otsa.
Vagudele ja mätastele istutamisel tuleks jälgida seda, et taimede juured ulatuksid piisavalt sügavale, kuna huumuserikas pealiskiht võib kiiresti läbi kuivada ning taimed seetõttu hukka saada.
Istikuvaod aetakse adraga sisse liigniisketel metsamaadel ning istikud istutatakse vagude harjale.
Mätastamine on otstarbekas märjematel kasvukohtadel, kus istikud istutatakse mätta otsa.
Vagudele ja mätastele istutamisel tuleks jälgida seda, et taimede juured ulatuksid piisavalt sügavale, kuna huumuserikas pealiskiht võib kiiresti läbi kuivada ning taimed seetõttu hukka saada.
Metsa istutamine ja külvamine
-
![qxio-arrow-right-b]()
Metsa külvamine Metsa külvamine on õigustatud kivistel ja värskelt ettevalmistatud metsamaadel. Külvamise eeliseks on protsessi kiirus, ühildumine maapinna ettevalmistamisega ja hind. Võrreldes metsa istutamisega on külvamine oluliselt odavam tegevus.
Metsa külvamise suurimaks miinuseks on sagedasem kultuuri hooldusvajadus, mis võrreldes istutamisega toob kaasa ka suuremad hoolduskulud.
Metsa külvamisel tuleks eelistada kohalikku päritolu seemet. Enimlevinud puuliikide seemneid müüb Eestis RMK. Seemnete ostmisel tuleks meeles pidada seda, et mõningad seemneliigid võivad pikaaegsel säilitamisel kaotada oma idanemisvõime. -
![qxio-arrow-right-b]()
Metsa istutamine -
![qxio-arrow-right-b]()
Looduslik uuenemine
Metsakultuuri hooldus
Metsakultuuri hooldamine on vajalik kuni 5-aastase metsakultuuri arengu toetamiseks ning puutaimede valgus- ja toitetingimuste parandamiseks. Esimestel aastatel ohustab noori puutaimi kõige rohkem lopsakas rohttaimestik ja kiirekasvuline lehtpuuvõsa. Rohtu saab metsaomanik ise kultuurihoolduse käigus kas maha niita, kitkuda või siis ära tallata. Lehtpuuvõsa lõikamiseks võib appi paluda võsasaega varustatud kultuurihooldaja.
Kui kuusetaimede ladvavõrse kasvab kiiremini kui külgmised oksad, siis on kasvutingimusteks vajalik valgus olemas. Juhul kui külgnevad oksad kasvavad kiiremini kui ladvavaõrse, tuleks viivitamatult mõelda valgustingimuste parandamisele.
Vähem kui meetrikõrguste kuuskede külmakahjustuste vältimiseks, võib nende vahele kasvama jätta üksikud lehtpuud. Lehtpuude võrastik aitab vältida soojuse hajumist ja külmakahjustuste osakaalu.
Kultuurihooldus osutub hädavajalikuks männinoorendikes, kus tuleks kindlasti maha lõigata looduslikult uuenenud haavavõrsed, kuna need kannavad noortele männiistikutele haiguseid edasi. Õigeaegselt teostatud võsalõikus loob vajalikud tingimused puistu täisväärtuslikuks arenguks.
Kui kuusetaimede ladvavõrse kasvab kiiremini kui külgmised oksad, siis on kasvutingimusteks vajalik valgus olemas. Juhul kui külgnevad oksad kasvavad kiiremini kui ladvavaõrse, tuleks viivitamatult mõelda valgustingimuste parandamisele.
Vähem kui meetrikõrguste kuuskede külmakahjustuste vältimiseks, võib nende vahele kasvama jätta üksikud lehtpuud. Lehtpuude võrastik aitab vältida soojuse hajumist ja külmakahjustuste osakaalu.
Kultuurihooldus osutub hädavajalikuks männinoorendikes, kus tuleks kindlasti maha lõigata looduslikult uuenenud haavavõrsed, kuna need kannavad noortele männiistikutele haiguseid edasi. Õigeaegselt teostatud võsalõikus loob vajalikud tingimused puistu täisväärtuslikuks arenguks.
Kultuurihoolduse hind
Kultuurihoolduse hind on olenevalt hooldustööde iseloomust 200~350 euro vahemikus. Madalamas hinnaklassis hooldatakse vaid puutaimede ümbrus ca 50cm raadiuses. Kallimaks osutub juba terve taimerea hooldamine ca ühe meetri laiuselt. Kõige kulukam on metsakultuuri hooldamine ülepinnaliselt, kus puhastatakse kogu metsauuendus.
Kultuurihooldus on tähtis täisväärtusliku puistu arengu soodustamiseks. Sõltuvalt rohttaimestiku ja lehtpuuvõsa kasvukiirusest, tuleks hooldustöid teostada mitme aasta vältel ja rohttaimestiku intensiivse kasvu korral võiks seda niita isegi paar korda aastas.
Kultuurihooldus on tähtis täisväärtusliku puistu arengu soodustamiseks. Sõltuvalt rohttaimestiku ja lehtpuuvõsa kasvukiirusest, tuleks hooldustöid teostada mitme aasta vältel ja rohttaimestiku intensiivse kasvu korral võiks seda niita isegi paar korda aastas.