METSA HIND
Metsamaa hektari maksimaalne hind jääb 2023. aasta alguses 26 000 ja 37 000 euro vahemikku. Metsamaterjali hinnad tegid eelmisel aastal saematerjali impordikeelu tõttu läbi plahvatusliku hinnatõusu. Tänaseks päevaks on ümarmaterjali hind siiski langustrendis. Langenud on ka küttepuude ja hakkepuidu hinnad.
Väldi vahendajaid ja teeni metsast õiglast ning turuhinnale vastavat tulu!
Metsa hind aastal 2023
Metsa hind purustas 2022. aastal kõik senised hinnarekordid. Enneolematult kõrged okaspuupalgi kokkuostuhinnad saavutasid tipu aprillikuus kui männipalgi tihumeetri hind küündis 155 euroni.
Aasta 2022. novembrikuus hakkasid metsamaterjali kokkuostuhinnad siiski langema. 2023. aasta jaanuarikuus on võrdluses oktoobrikuuga männi saepalgi maksimaalne hind langenud 30 % ja püsib hetkel vaevu 100 euro piirimail. Kuusepalgi maksimaalne kokkuostuhind on langenud 93 euroni.
Kogu eelmise aasta kestnud lehtpuu saepalgi tormiline hinnatõus on samuti lõppenud ja kokkuostuhinnad on juba 30 protsendiga langustrendis. Nagu tiksuv ajapomm püsib veel hetkel kase saepaku hind, mille tihumeetri eest võib heal juhul kuni 180 eurot saada.
Kogu paberipuu sortimendi hinnatõus on selleks korraks samuti lõppenud ja hinnad on võrreldes eelmise aastaga 15 ~ 25 % langenud.
Kolmemeetriste küttepuude hinnad langesid detsembris 12 ~ 17 %. Ümarmaterjali hinnalangus on mõjutanud ka energiatööstuses nõutud puiduhakke hinda, mille kokkuostuhind on langenud 18 % ja jääb hetkel 18 ~ 22 euro vahemikku.
Aasta 2022. novembrikuus hakkasid metsamaterjali kokkuostuhinnad siiski langema. 2023. aasta jaanuarikuus on võrdluses oktoobrikuuga männi saepalgi maksimaalne hind langenud 30 % ja püsib hetkel vaevu 100 euro piirimail. Kuusepalgi maksimaalne kokkuostuhind on langenud 93 euroni.
Kogu eelmise aasta kestnud lehtpuu saepalgi tormiline hinnatõus on samuti lõppenud ja kokkuostuhinnad on juba 30 protsendiga langustrendis. Nagu tiksuv ajapomm püsib veel hetkel kase saepaku hind, mille tihumeetri eest võib heal juhul kuni 180 eurot saada.
Kogu paberipuu sortimendi hinnatõus on selleks korraks samuti lõppenud ja hinnad on võrreldes eelmise aastaga 15 ~ 25 % langenud.
Kolmemeetriste küttepuude hinnad langesid detsembris 12 ~ 17 %. Ümarmaterjali hinnalangus on mõjutanud ka energiatööstuses nõutud puiduhakke hinda, mille kokkuostuhind on langenud 18 % ja jääb hetkel 18 ~ 22 euro vahemikku.
Jälgi meid ka Facebookis ja ole kursis metsandusturul toimuvaga.
Uuendatud 03. jaanuar 2023.
Uuendatud 03. jaanuar 2023.
Metsamaa hind
Metsamaa hind võib aastate lõikes kõikuda. Metsamaa keskmine hind jäi aastatel 2020 ~ 2021. 4000 euro ja 6000 euro vahele. Siinjuures tuleks aga arvestada sellega, et statistikasse on kaasatud ka vähemväärtuslikud (raiutud) metsamaad, mis raiumata metsamaa keskmist hektari hinda oluliselt allapoole toovad.
Küpse männimetsaga metsamaa hektar, millel kasvava metsa tagavara on vähemalt 400 tm, maksab kuni 37000 eurot. Sellise tootlikusega männimetsi on Eestis siiski vähe. Lehtpuumetsade maksimaalne hektari hind osutub mõnevõrra kesisemaks, jäädes 20000 euro piirimaile.
Hinnastatistika allikas: Maa-amet
Metsamaa hektari hind
Männikute hind
Metsa tagavara ~ 400 tm
Maksimaalne hind:
0
eurot / hektar
Kuusikute hind
Metsa tagavara ~ 400 tm
Maksimaalne hind:
0
eurot / hektar
Kaasikute hind
Metsa tagavara ~ 300 tm
Maksimaalne hind:
0
eurot / hektar
Lepikute hind
Metsa tagavara ~ 200 tm
Maksimaalne hind:
0
eurot / hektar
Raiesmike hind
Metsa vanus ~ 5 aastat
Maksimaalne hind:
0
eurot / hektar
Raietööde hind
Raietööde hinnad sõltuvad enamasti valitsevast aastaajast. Kuna talvel teostatakse raietöid rohkem, siis on ka hinnad mõnevõrra kallimad. Hooajalist hinnakõikumist põhjustab eeskätt raietööde nõudlus.
Rääkides raietööde hinnast, siis raieõiguse ost toimub raiutud ja metsast välja veetud metsamaterjali tihumeetri alusel. Kui talvisel ajal maksab ühe tihumeetri metsamaterjali langetamine ja kokkuvedu laoplatsile ca 18 eurot, siis suvekuudel võib metsaomanik selle 15 euro eest metsast kätte saada.
Lisaks raieteenusele vajab metsaomanik ka veoteenust, et raiutud metsamaterjal lähimasse kokkuostupunkti transportida. Siinkohal on raietööde teostaja samuti abiks ja laias laastus võib veoteenuse hinda arvestada nii, et 50 kilomeetrit metsavedu maksab 6 eurot iga veetud metsamaterjali tihumeetri eest.
Metsamaterjali hind
Metsamaterjali hind sõltub eeskätt ümarpalgi pikkusest ja läbimõõdust. Lisaks veel metsamaterjali kvaliteedist ja tüvede kõverusest. Järgnevas metsamaterjali hinnakirjas toome välja ümarpalgi erinevad sortimendid ja nende maksimaalsed kokkuostuhinnad 2023. aasta jaanuarikuus.
Saepakk 3,1 m
Tihumeetri hind
Hall lepp ~ 82 € / 0 % *
Must lepp ~ 87 € / 0 % *
Kask ~ 180 € / 0 % *
Haab ~ 87 € / 0 % *
* Hinnavõrdlus eelmise kuuga
Saepalk ~ 5,5 m
Tihumeetri hind
Mänd ~ 100 € / 0 % *
Kuusk ~ 93 € / 0 % *
* Hinnavõrdlus eelmise kuuga
Paberipuu
Tihumeetri hind
Mänd ~ 75 € / 0 % *
Kuusk ~ 75 € / 0 % *
Kask ~ 100 € / 0 % *
Haab ~ 87 € / 0 % *
* Hinnavõrdlus eelmise kuuga
Küttepuu 3,1 m
Tihumeetri hind
Hall lepp ~ 65 € / - 3 % *
Must lepp ~ 70 € / 0 % *
Okaspuu ~ 67 € / 0 % *
Haab ~ 64 € / 0 % *
* Hinnavõrdlus eelmise kuuga
Uuendatud 03. jaanuar 2023. Hinnastatistika allikas: Forestex Tartu
Millest oleneb metsa hind?
Metsa hind oleneb suuresti selle asukohast. Kui näiteks Harjumaa metsafirma ostab Lõuna-Eestis metsa, siis arvestab ettevõtte logistik kindlasti ka sellega, et kui suureks osutuvad metsatehnika transpordiks tehtavad kulutused. Seetõttu on üsna loogiline, et Harjumaa ettevõtte hinnapakkumine võib olla mõnevõrra madalam kui Lõuna-Eesti ettevõtte oma.
Suurematel metsamajandusettevõtetel on siiski mitu komplekti metsatehnikat, mis töötavad Eesti erinevates maakondades ja reeglina suudetakse konkurentsivõimelist hinda pakkuda üle Eesti.
Hinna kujunemisel määrab rolli kokkuostupunktide kaugus majandatavast metsakinnistust. Olenevalt metsamaal kasvava metsa sortimendist, kvaliteedist ja vanusest, liigitub raiutud metsamaterjal saepalgiks, paberipuuks, 3-meetriseks küttepuuks ja hakkepuiduks. Seega osutub Tartumaal asuvalt raielangilt paberipuu transport sadamatesse oluliselt kulukamaks, kui näiteks Läänemaal.
Metsaomaniku jaoks on esmatähtis koguda konkureerivaid hinnapakkumisi erinevatelt metsaettevõtetelt, kellel on Eesti erinevates piirkondades erinevad logistilised võimekused ja kulumäärad.
Hinnapäring
Hinnapakkumise koostamisel on suureks abiks kehtiva metsamajandamiskava olemasolu. Metsakava digitaalse versiooni saab faili kujul lisada ka hinnapäringu vormile.
Metsamajanduskava puudumisel koostame hinnapakkumise esmase hinnangu põhjal ja hinnaklassi sobivuse korral teostame täiendavad välitööd, et täpsustada kasvava metsa täpne tagavara.
Saadetud hinnapäringud jõuavad meie metsamaakleri lauale, kes koostab esmase hinnapakkumise ja võtab metsaomanikuga ise ühendust. Reeglina on müügihinnad mõningal määral läbiräägitavad.
Käsitleme metsaomanike ja kinnistute andmeid konfidentsiaalse teabena ning tagame nende töötlemise turvalisuse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
Metsamajanduskava puudumisel koostame hinnapakkumise esmase hinnangu põhjal ja hinnaklassi sobivuse korral teostame täiendavad välitööd, et täpsustada kasvava metsa täpne tagavara.
Saadetud hinnapäringud jõuavad meie metsamaakleri lauale, kes koostab esmase hinnapakkumise ja võtab metsaomanikuga ise ühendust. Reeglina on müügihinnad mõningal määral läbiräägitavad.
Käsitleme metsaomanike ja kinnistute andmeid konfidentsiaalse teabena ning tagame nende töötlemise turvalisuse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
Raiejäätmete hind
Raiejäätmete hind tegi 2022. aastal läbi peadpööritava hinnatõusu. Kuna taastuvenergia tootmisel oli energiatootjate vajadus puiduhakke järele suurenenud, siis kerkisid hinnad pea 30 euroni.
Tingituna suhtelisest soojast talvest ja energiapuidu üleküllusest on raiejäätmete hind hetkel siiski selges langustrendis. Purustatud raiejäätmete puisteruumi (pm3) eest makstakse metsaomanikule momendil 18 ~ 20 eurot. Olenevalt piirkonnast, raiejäätmete sortimendist ja kuivuse astmest, võib hind olla ka 22 eurot.
Raiejäätmetena käsitletakse raietööde tagajärjel tekkivad jääke, mis ei ole realiseeritavad ümarmaterjalina. Näiteks puuvõrad, oksarisu ja ebastandardsed tüved. Raiejäätmed ladustatakse raietööde käigus kokkuveoplatsile virna nii, et neid saaks hiljem kohapeal purustada.
Tingituna suhtelisest soojast talvest ja energiapuidu üleküllusest on raiejäätmete hind hetkel siiski selges langustrendis. Purustatud raiejäätmete puisteruumi (pm3) eest makstakse metsaomanikule momendil 18 ~ 20 eurot. Olenevalt piirkonnast, raiejäätmete sortimendist ja kuivuse astmest, võib hind olla ka 22 eurot.
Raiejäätmetena käsitletakse raietööde tagajärjel tekkivad jääke, mis ei ole realiseeritavad ümarmaterjalina. Näiteks puuvõrad, oksarisu ja ebastandardsed tüved. Raiejäätmed ladustatakse raietööde käigus kokkuveoplatsile virna nii, et neid saaks hiljem kohapeal purustada.
Kas metsaoksjon tagab alati parima hinna?
Internetist leitavate tasuliste oksjonikeskkondade näol on tegu nii-öelda seaduslike vahendajatega, kes teenivad tulu komisjonitasude arvelt. Juhul kui oksjon lõpeb edukalt, avaneb metsaomanikul suurepärane võimalus "näidata üles tänulikkust" ning loovutada oksjonipidajale lõpptulust mõõdukas komisjonitasu (ca 5%).
Kuna oksjonikeskkonnad on anonüümsed, siis ei ole metsaomanikul aimugi, kes oksjoni võitjaks osutub. Kas tõesti mõni kodumaine metsafirma, kes pakub inimestele tööd ja elavdab seeläbi kohalikku majandust või siis mõni Skandinaavia fondihaldur, kes tegutseb Rootsi pensionäride huvides.
Massi- ja sotsiaalmeedias võib leida metsaoksjonite korraldajate turundusartikleid, kus lubatakse metsaomanikule pea 50% suuremat tulu kui otse metsafirmaga asju ajades. Argumendina tuuakse välja, et metsafirmadel ei ole aega ega tahtmist metsaomanikega tegeleda või oksjonikeskkonnas tekib pakkujatel hasart jne. Suuremalt jaolt kuuluvad sellised väited siiski huumori valdkonda ja tegu on lihtsalt enda esile toomisega.
Tegelikkus on aga selline, et kui metsaomanik on juba enese juurde meelitatud, siis saadetakse nendele samadele metsafirmadele märgukiri, et tulge ja ostke nüüd meie käest see mets ära. Otseloomulikult ei osta metsafirma esindaja oksjonilt metsa poole kallimalt kui ta metsaomanikule endale pakkunud oleks.
Kokkuvõtteks võiks ju öelda, et on täiesti inimliku mugavuse küsimus, kas viia väärtuslik kunstiteos oksjonile ja selle lõpphinnast oksjonipidajale mõõdukas vahendustasu loovutada või siis sellele ise soovitud hinnaga ostja leida ning seeläbi maksimaalset tulu teenida. Rääkides tulust, siis peab arvestada ka sellega, et tulumaks metsa müügist on Eesti Vabariigis 20% ja see tuleb deklareerida aasta alguses esitatavas tuludeklaratsioonis.