METSA UUENDAMINE

Metsa uuendamine kiirendab metsamaa taasmetsastumist ja loob soovitud puuliikide arenguks soodsamad kasvutingimused. Metsa istutamine osutub vajalikuks pärast lageraiete teostamist või metsa hukkumist. Metsakultuuri hooldus soodustab täisväärtusliku puistu arengut ja kasvatab sealjuures ka metsamaa väärtust.

Metsa uuendamine on metsaomaniku kohustus!
metsa uuendamine

Metsa uuendamine ja metsakultuuri hooldus

Metsa uuendamine on metsamajanduslik termin, mis kätkeb endas selliseid tegevusi nagu maapinna ettevalmistus seemnete külviks, puuistikute istutamiseks või looduslikule uuenemisele kaasa aitamiseks. Lisaks veel metsa istutamine ja hilisem metsakultuuri hooldus või loodusliku uuenemise soodustamine mõnel muul viisil.
 
Metsa uuendamine istikute istutamise ja puuseemnete külvamise näol on eriti efektiivne viljakates kasvukohtades. Vähemviljakatel maadel võib piirduda looduslikule uuenemisele kaasaaitamisega või jätta raielank hoopistükkis looduslikule uuenemisele.

Pakume metsaomanikele metsauuenduslikke teenuseid alates maapinna ettevalmistamisest ja metsa istutatmisest, kuni hilisema metsakultuuri hooldamiseni välja.
metsakultuuri hooldus

Metsa uuendamise kohustus

Metsa uuendamise kohustus lasub metsaomanikul vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades ja raiesmikel, kahe aasta jooksul pärast puistu hukku või lageraie teostamist. Metsaseadus sätestab, et metsaomanik on kohustatud rakendama metsauuenduslikke võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat pärast metsaraie teostamist või metsa hävimist, tagavad uuenenud metsakultuuri.
 
Hukkunuks loetakse mets, milles tuulte, seenhaiguste, putuka- ja ulukikahjustuste, üleujutuse, tule, saaste või muude kahjustuste tõttu on elusate puude järgi määratud puuvõrade katvus alla 30 protsendi. Metsauuenduse eesmärgil võib istutada ainult kasvukohatüübile sobivaid puuliike.
 
Kuuse ja kaseistikuid istutatakse hektarile vähemalt 1500 taime. Männiistikuid aga vähemalt 2600 taime. Alati tasub taimi istudada mõningase varuga, kuna sugugi mitte kõik istikud ei pruugi korralikult juurduda ja välja areneda. Istutuskohtade algtihedust ja metsa uuenenuks lugemiseks vajalikku puude arvu sätestab metsa majandamise eeskiri.

Mets loetakse uuenenuks juhul kui alal kus see hukkus või maha raiuti, kasvab kasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille kõrgus ja arvukus tagavad uue metsapõlve tekke.

Metsa uuendamise toetus

Metsa uuendamise toetus on mõeldud istikute soetamiseks ja metsa istutamiseks. Lisaks veel maapinna ettevalmistamiseks ja kultuuri hoolduseks. Metsa uuendamine peab olema läbi viidud ennem taotluse esitamist.

Alates 2020. aastast saab toetust taotleda vaid metsaühistu, kellel on taotluse esitamise kuule eelneva kuu esimese päeva seisuga vähemalt 200 liiget. Metsaühistu võib küsida toetust oma liikmetele kuuluva metsamaa peale. Erametsaomanikul on võimalus liituda piirkondliku metsaühistuga ja saada toetust ühistu kaudu. 
Üksikasjalik info toetuse taotlemiseks on välja toodud Erametsakeskuse veebilehel.

Hinnapäring

Maapinna ettevalmistus aitab istutatud või seemnest tärkaval puuvõrsel saavutada eelis teiste valgusele konkureerivate taimede ees. Olenevalt ettevalmistamise viisist, kasutatakse selleks ketasadra või kopa abi.

Metsa istutamine toimub tavaliselt kevadel (aprill ~ mai) ja sügisel (september). Muul ajal istutades tuleks arvestada sellega, et istikud suvekuudel ära ei kuivaks ja ennem öökülmade saabumist korralikult juurduda jõuaksid.

Metsakultuuri hooldus on vajalik valgustingimuste loomiseks, mis on täisväärtusliku puistu arenguks hädavajalik. Kultuurihoolduse eesmärk on niita või tallata vohav rohttaimestik ja lõigata maha kiirekasvuline lehtpuuvõsa.
Sikuta ja lase lahti failid siia või lae üles

Metsa istutamine

Metsa istutamine paljasjuursete istikute näol toimub labida või istutuskirve abil. Ennem istutamist võib kärpida taime juuri, et ergutada juurekasvu ja kiirendada seeläbi juurdumist.

Suletud juurekavaga potitaimede puhul kasutatakse istutustoru või maakirvest. Ennem istutamist võib taimede juurepallid läbi kasta, et need paremeni läbi istutustoru libiseksid.

Metsa istutamise hind

Metsa istutamise hind jääb 0,10 ~ 0,20 eurosendi vahele. Taimed ise, olenevalt puuliigist maksavad 0,20 ~ 0,30 eurosenti.
metsa istutamine

Maapinna ettevalmistus

Maapinna ettevalmistus on vajalik selleks, et puuvõrsetel oleks nende arenguetapi alguses valguse nimel vähem konkurente. Seetõttu valmistatakse maapind istikute istutamiseks või seemnete külvamiseks ette. Maapinna ettevalmistamine pärsib rohttaimestiku kasvu ja lihtsustab metsakultuuri hoolduse käigus taimede ülesleidmist.

Maapinna ettevalmistamise hind jääb mineraliseerimise korral 200 euro piirimaile. Kõige kallim ettevalmistamise viis on mätastamine, mille maksumus küündib kuni 500 euroni hektari kohta.

Maapinna ettevalmistamine

Mineraliseerimine on kasutusel normaalse niiskusega ja kuivematel metsamaadel. Mineraliseerimise tagajärjel seguneb aluspinna muld maapinnal asuva huumuserikka kihiga.
Istikuvaod aetakse adraga sisse liigniisketel metsamaadel ning istikud istutatakse vagude harjale.
Mätastamine on otstarbekas märjematel kasvukohtadel, kus istikud istutatakse mätta otsa.
Metsalapid on kasutusel värskelt raiutud metsades. Vastavalt lapi viljakusest, oleneb ka selle suurus. Lappidele istutamisel tuleks jälgida, et taimede juured ulatuksid piisavalt sügavale, kuna huumuserikas pealiskiht võib kiiresti kuivada ning taimed seetõttu hukka saada.
maapinna ettevalmistus
  • Metsa külvamine
    Metsa külvamine on õigustatud kivistel ja värskelt ettevalmistatud metsamaadel. Külvamise eeliseks on protsessi kiirus, ühildumine maapinna ettevalmistamisega ja hind. Võrreldes metsa istutamisega on külvamine oluliselt odavam tegevus.

    Metsa külvamise suurimaks miinuseks on sagedasem kultuuri hooldusvajadus, mis võrreldes istutamisega toob kaasa ka suuremad hoolduskulud.

    Metsa külvamisel tuleks eelistada kohalikku päritolu seemet. Enimlevinud puuliikide seemneid müüb Eestis RMK. Seemnete ostmisel tuleks meeles pidada seda, et mõningad seemneliigid võivad pikaaegsel säilitamisel kaotada oma idanemisvõime.
  • Metsa istutamine
  • Looduslik uuenemine

Metsakultuuri hooldamine

Metsakultuuri hooldamine on vajalik kuni 5-aastaste puude hooldamise eesmärgil ning nende valgus- ja toitetingimuste parandamiseks. Esimestel aastatel ohustab istikuid kõige rohkem lopsakas rohttaimestik ja kiirekasvuline lehtpuuvõsa. Rohtu saab kultuurihoolduse käigus maha niita, kitkuda või siis ära tallata. Lehtpuuvõsa lõikamiseks tuleb paluda võsameeste abi.

Kui kuuseistikute ladvavõrse kasvab kiiremini kui külgmised oksad, siis on kasvutingimusteks vajalik valgus olemas. Juhul kui külgnevad oksad kasvavad kiiremini kui ladvavaõrse, tuleks viivitamatult mõelda valgustingimuste parandamisele. Alla meetriste kuuskede külmakahjustuste vältimiseks võib nende vahele jätta kasvama üksikud lehtpuud. Lehtpuude võrastik aitab vältida soojuse hajumist ja külmakahjustuste osakaalu.

Kultuurihooldus osutub hädavajalikuks männinoorendikes, kus tuleks kindlasti maha lõigata looduslikult uuenenud haavavõrsed, kuna need kannavad noortele männiistikutele haiguseid edasi.

Kultuurihoolduse hind

Kultuurihoolduse hind jääb tavapäraselt 150 ~ 300 euro vahemikku. Hind sõltub suuresti sellest, et kas puhastatakse ainult taimede ümbrus ca 50 cm raadiuses või siis terve taimerida ühe meetri laiuselt. Vajadusel on võimalik puhastada ülepinnaliselt ka kogu istutusala.

Kultuurihooldus on tähtis täisväärtusliku puistu arengu soodustamiseks. Sõltuvalt rohttaimestiku ja põõsastiku kasvukiirusest, tuleks hooldustöid teostada mitme aasta vältel ja vajadusel isegi paar korda aastas.