icon-alt

HAKKEPUIT

Hakkepuit on elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatav taastuv energiaressurss. Puiduhake on Eestis biomassi katelde põhiline küttekomponent. Hakkepuidu müük otse puiduhakke tootjale, tagab hakkepuidu müüjale parima hakke müügihinna.
Hakkepuidu ost ja puiduhakke tootmine tööstuslike puiduhakkuritega. Raiejäätmete ja virnastatud võsa kokkuost ning kasvava võsa ost üle terve Mandri-Eesti.
Väldi vahendajaid ja teeni hakkepuidu müügist õiglast müügitulu!
hakkepuit

Hakkepuidu müük puiduhakke tootjale

Hakkepuidu müük puiduhakke tootjale nii virnastatud võsa ja raiejäätmetena, kui ka kasvava võsa näol. Hakkepuit on tänapäeval metsaomanike jaoks üks lihtsamaid tuluteenimise allikaid.

Hakkepuit on taastuv energiaallikas, mille nõudlus aasta-aastalt kasvab ja seetõttu on hoogustunud ka hakkepuidu müük puiduhakke tootjatele. Puiduhake on energiapuit, mis on üha enam hinnas, sest Euroopa Liidu otsusel soovitakse hakata järk-järgult kivisöel ja põlevkivil töötavaid elektrijaamu ning katlamajasid sulgema.

Puiduhake on väärtuslik energiaressurss kogu Põhja-Euroopas, kuna viimased suhteliselt külmad talved ning taastuvenergia osakaalu suurenemine on puiduhakkel töötavate katlamajade ja elektrijaamade hakkepuidu vajadust oluliselt suurendanud.

Võsa ost ja hakkepuidu tootmine on üks meie peamisi tegevusalasid. Lisaks veel hakkepuidu müük nii lokaalsetele katlamajadele kui ka suurematele soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamadele.
hakkepuidu ost

Hakkepuidu ost

Hakkepuidu ost kasvava võsa, raiejäätmete ja virnastatud võsa näol. Võsa ost ja hakkepuidu tootmine toimub kõva pinnasega teepeenral või otse hakkepuidu laoplatsil. Kasvava võsa ost ja võsaraie saab teoks ekskavaatori noolele kinnititatud giljotiinipea abil. Toodetud puiduhake transpordidakse vahelattu või otse katlamajja.
kasvava võsa ost

Kasvava võsa ost

Kasvava võsa ost toimub hakitud puiduhakke kuupmeetrite alusel. Sobilik võsamaterjal giljontiiniga lõikamiseks on 8+ meetri kõrgune või puutüvede läbimõõduga 5~35 cm.
raiejäätmete ost

Raiejäätmete ost

Raiejäätmete ost ebastandardsete tüveosade, puuvõrade, okste ja võsamaterjali näol toimub nii eelnevalt kokku veetuna, kui ka alles kokkuvedu vajavate raiejäätmetena.
hakkepuidu tootmine

Hakkepuidu tootmine

Hakkepuidu tootmine ning müük soojus- ja elektrienergia tootmiseks üle Mandri-Eesti. Toodame hakkepuitu veoautol paikneva tööstusliku hakkuriga, mille maksimaalne söötmisava diameeter on kuni 75 cm.
võsa kokkuost

Võsa kokkuost

Võsa kokkuost virnastatud võsa ja raiejäätmete näol toimub eeldusel, et müüja on võsavirna seaduslik omanik ning ligipääs laoplatsile on hakke- ja veotehnikale tagatud.
virnastatud võsa ost

Virnastatud võsa ost

Virnastatud võsa ost toimub hakitud puiduhakke kuupmeetrite põhjal. Puidu hakkimine toimub tingimusel, et võsamaterjal on teeserva või laoplatsile kokku veetud.
puiduhake

Puiduhake

Puiduhake on puidu hakkimisel saadav lõpp-produkt, mille peamine kasutusvaldkond on energiapuiduna elektri- ja soojusenergia tootmises. Puiduhaket kasutatakse ka spordiradade ja mänguväljakute rajamiseks.

Hakkepuidu kokkuost

Hakkepuidu kokkuost toimub võsamaterjali purustamisel toodetud puiduhakke kuupmeetrite alusel. Vajadusel võib võsamaterjali omanik viibida isiklikult võsa hakkimise juures, et veenduda toodetava puiduhakke täpses koguses.

Puiduhakke müük sujub ladusamalt kui hakkepuidu müüja kirjeldab hinnapäringu vormis võimalikult täpselt võsavirna mõõtmeid, sortimenti ja lõikamise aega.

Virnastatud võsa müük on lihtsam kui lisada päringuvormile foto(d), mis annaks võsavirnast parema ülevaate. Lisaks tuleks päringus ära märkida katastritunnus või kinnistu aadress, kus võsavirn asub.

Kasvava võsa ost on võimalik juhul kui on täpselt teada, et kui suurel alal lõikustöid planeeritakse läbi viia ja milline on lõigatav sortiment. Päringuvormis oleks mõistlik ära märkida hinnanguline kasvava võsa vanus, umbmäärane kõrgus ja keskmine puutüvede diameeter.
Sikuta ja lase lahti failid siia või lae üles

Võsa ost

Võsa ost toimub nii eelnevalt virnastatud võsa kui ka alles kasvava võsa näol. Võsa virnastamisel teeäärde tasub jälgida seda, et teepoole oleksid ladustatud võsamaterjali tüveosad, mitte ladvad.

Virnastatud võsa kaugus teepervest võiks olla vähemalt 1,5 ~ 2 meetrit, kuna veoautol paikneva puiduhakkuri ja võsavirna vahele peab mahtuma veel puiduhakkuri laadimislavats.

Puiduhakkuri laadimislavatsile tõstetakse võsamaterjal ennem hakkurisse söötmist otsapidi peale. Kui võsa on virnastatud teepervele liiga lähedale, siis peab hakkurit vedav veok seisma keset teed ja nii võib puiduhakkur tekitada liiklusohtliku olukorra.

Puidu hakkimine võib aset leida ka võsamaterjali laoplatsil, mis asub hoovialal või näiteks heinamaal. Sellisel juhul peaks veenduma, et maapind raskeveokeid kannab ning masinatel oleks hiljem piisavalt manööverdamisruumi, et laoplatsilt lahkuda.
võsa ost

Kasvava võsa ost

Kasvava võsa ost ja hakkepuidu tootmine üle kogu Mandri-Eesti. Müügiks pakutava võsa puhul tasub tähele panna seda, et giljotiiniga lõikamiseks sobiliku võsa tüvede läbimõõt oleks vähemalt 5 ~ 8 cm.

Energiavõsa raiering on lepikute puhul olenevalt maapinna viljakusest ja valgustingimustest 10 ~ 13 aastat. Sellises vanuses võsa võiks olla juba vähemalt kaheksa meetri kõrgune.

Kasvav võsa, mis on madalam ja alles sõrmejämedune, lõigatakse koos suuremate puudega küll maha, kuid sellise võsamaterjali osakaal ei tohiks ületada 20% lõigatavast kogumahust.

Võsa müües peaks arvestama sellega, et mida peenem on võsa, seda väiksem on võsamaterjalist toodetava puiduhakke maht. Peenikese võsa puhul ei ole harvad ka juhtumid, kus lõikuskulud ületavad hakkepuidu müügist teenitava tulu.
kasvava võsa ost
Peenema võsa suuremad lõikuskulud on tingitud asjaolust, et kui 5+ sentimeetri jämedust võsamaterjali saab edukalt lõigata mehhaniseeritud giljotiiniga, siis valdavalt näpujämeduse võsa lõikuseks kasutatakse võsasaagidega varustatud võsamehi.

Võsameeste efektiivsus on võrreldes giljotiiniga oluliselt madalam, kuid tööjõukulud omakorda tunduvalt kõrgemad. Seetõttu ei ole otstarbekas peenikest võsa ainult raha teenimise eesmärgil lõigata, kuna kasvava võsa müük hakkepuiduks ei pruugi tulusaks osutuda.

Kasvava võsa ost toimub reeglina lõigatud võsamaterjali hakkimise käigus toodetud puiduhakke kuupmeetrite põhjal. Sellisel juhul selgub hakkepuidu müügist teenitava tulu suurus alles pärast hakkimisprotsessi lõppu. Teine võimalus on kasvavat võsa müüa kokkuleppehinnaga, mis on fikseeritud juba ennem lõikustööde algust.

NB: Kasulikke näpunäiteid hakkepuidu müümiseks jagab ka metsafirmade metsaoksjon METSAOSTJAD.ee, mis selgitab oma veebilehel üksikasjalikult, kuidas müüa hakkepuitu ja virnastatud võsa ning kuidas giljotiiniga võsa lõigatakse.

Hakkepuidu müügiinfo

hakkepuidu müügihind
Hakkepuidu müügihind aastal 2024
Hakkepuidu müügihind on alates 2020. aastast kõikunud 7~28 euro vahemikus. Millised on hakkepuidu kokkuostuhinnad aastal 2024? Sellele küsimusele saate vastuse põhjalikust hinnaülevaatest.
Hakkepuidu hind qxif-angle-double-right
kuidas endel hakkepuitu müüs
Kuidas Endel hakkepuitu müües petta sai
Hakkepuitu müües võib veel tänaselgi päeval sattuda vahendajate otsa, kelle eesmärk on võsamaterjal odavalt üles osta, et see siis kallimalt tegelikule hakkepuidu tootjale edasi müüa.
Loe edasi meie blogist qxif-angle-double-right

Raiejäätmete ost

Raiejäätmete ost virnastatud võsa, puulatvade- ja okste ning ebastandartsete puutüvede näol, mis ei sobi saepalgiks ega leia kasutust küttepuude tootmises.

Hakkepuidu tootmiseks on kõlbulik kogu puidusortiment, mis tekib erinevate raietööde käigus. Puiduhakke tootmiseks ei sobi kännud koos juurestikega, kuna need sisaldavad liiva- ja mullaosakesi, mis võivad puiduhakkuri terasid kahjustada.

Hakkepuiduks ei kõlba ka aastaid maapinnal vettinud puunotid ja oksarisu, kuna neil puudub kütteväärtus. Kõik muud värsked või metsakuivad raiejäätmed on hakkepuidu tootmiseks täiesti sobivad.

Puidujäätmete ost toimub ka puidutööstuses tekkivate jäätmetele, nagu pinnud ja ebastandartne ümarmaterjal, mis ei ole oma kvaliteedi tõttu kõlbulik saematerjali tootmiseks.
raiejäätmete ost

Virnastatud võsa ost

Virnastatud võsa ost toimub aastaringselt, kuid olenevalt aastaajast võib hakkepuidu nõudlus varieeruda. Seda peamiselt põhjusel, et alles pimedal ja külmal aastaajal hoogustub elektri- ja soojusenergia tootmine ning seetõttu tõuseb ka katlamajade vajadus puiduhakke järele.

Hakke ost aeglustub kevad- ja suvekuudel, kui hakkepuidu tootjad realiseerivad oma eelmise aasta laojääke ning eelseisvaks kütteperioodiks ei ole veel hakkepuidu kokkuost alanud.

Hakkepuidu kokkuost saab tavaliselt hoo sisse alles suve teises pooles, kui algab hakke ost vahelattu, kus seda madalama niiskustaseme saavutamiseks ennem talve kuivatatakse.

Hakkepuidu müüjad eelistavad tihtilugu müüa virnastataud võsa just suvekuudel ja värskelt lõigatuna, kuna võsavirna kuivamisel aurustuv vesi vähendab toodetava puiduhakke mahtu.
virnastatud võsa ost
Virnastatud võsa müüja seisukohalt on toodetava puiduhakke maht talle muidugi rahaliselt oluline, kuid arvestada võiks ka sellega, et juba kuivanud puidu hakkimine tagab kergema puiduhakke massi ja seega õhulisema mahu, mis võib olla samaväärne märja ja raske puiduhakke mahule kuupmeetrites.

Virnastatud võsa ostja seisukohalt on aga selge see, et värskelt lõigatud ja roheliste puulehtedega võsavirnast hakitud puiduhaket otse katlamajja viia ei saa. Selline puidumass meenutab pigem rohelist salatit, millega katelde kütmine päris kindlasti lubatud ei ole.

Lisaks rohelistele puulehtedele on suure veesisaldusega ka okaspuude okkad. Kui virnastatud lehtpuuvõsa kuivab suvekuudel mõne nädalaga, siis virnastatud okaspuuvõsa kuivamine võib aega võtta mitu kuud. Seetõttu on suurema võsakoguse korral otstarbekas ladustada okas- ja lehtpuuvõsa eraldi virnadesse, et neid saaks erinevatel ajahetkedel hakkepuiduks müüa.

Juhul kui leht- ja okaspuuvõsa on juba lõigatud ning vaheliti virnastatud, siis ei tasu heituda ega virna ümber lappama hakata. Tuleb kõigest mõni kuu oodata või siis leida hakkepuidu kokkuostja, kellel on võimalus märg puiduhake oma vahelaos juba kuivanud hakkega ära segada, et see katlamajadele oma niiskusesisalduse poolest vastuvõetav oleks.