HAKKEPUIDU HIND

Hakkepuidu hind on kihutanud viimastel aastatel justkui lõbusõidurong Ameerika raudteel. Kui aastatel 2018.~2020. oli hakkepuidu m3 hind veel 3~7 euro vahemikus, siis 2022. aasta lõpusirgel olid hakkepuidu kokkuostuhinnad kerkinud kohati juba 28 euroni. 2023. aasta lõpuks oli aga virnastatud võsa hind langenud taas 16 euroni. Aastatel 2024.~2025. langes hakke maksimaalne hind 13~14 euro vahemikku.

Väldi vahendajaid ja teeni hakkematerjali müügist õiglast turuhinda!

Hakkepuidu hind aastal 2026

Hakkepuidu hind on septembrikuus 11~12 euro vahemikus, iga toodetud puiduhakke kuupmeetri pealt. Kõrgemat hinda makstakse Põhja-Eestis ja suuremate piirkondlike katlamajade läheduses. Kuna septembrikuu algas tugevate vihmasadudega, siis märjemal pinnasel on raskeveokite ligipääs võsavirnadele juba praegu raskendatud või puudub sootuks.

Lõuna-Eestis on hetkel virnastatud võsa hind 11 euro piirimail. Odavama kokkuostuhinna üheks põhjuseks on hakkematerjali suur pakkumine ja teisalt ka mootorkütuste hinnatõusu tõttu kallinenud transpordikulud.

Mujal Eestis kõigub hakkepuidu kokkuostuhind 11~12 euro vahemikus. Hinnavahemiku alumises otsas on okaspuid ja peenikest oksarisu sisaldav võsamaterjal ning ülemises otsas toekam giljotiiniga lõigatud lehtpuu hakkematerjal.

Hakkepuidu m3 hind oleneb ka meresadamate lähedusest, kust hilissügisel ja talvisel ajal puiduhaket teistesse Põhja-Euroopa riikidesse eksporditakse.

Kui suvekuudel on laevaliiklus hõredam, siis soodsate jääoludega talvekuudel laevade liikumine elavneb ja puiduhakke nõudlus sadamate läheduses kasvab, mis võib kõnealustes piirkondades hakkepuidu kokkuostuhinda kergitada.

Virnastatud võsa hind on Võrumaal ja Valgamaal kuni 11 eurot. Kuna kohapeal puiduhakke suurtarbijaid napib, siis veetakse enamus hakkest regioonist välja ja sellega kaasnevad transpordikulud hoiavad hakkepuidu kokkuostuhinna madalamal kui mujal Eestis.

Kesk-Eestis ja Läänemaal on virnastatud võsa hind 11~12 euro vahemikus. Harjumaal, Virumaal ja Raplamaal jääb hakkematerjali hind olenevalt kokkuostjast 12 euro ümbrusesse. Hinna kujunemisel saab määravaks võsamaterjali kogus, ligipääsu võimalused ja võsavirna asukoht lähima katlamaja, meresadama või kokkuostja vahelao suhtes.

Puiduhakke hind oleneb eeskätt selle kütteväärtusest. Hakke kütteväärtust kujundavad omakorda puidu sortiment ja niiskusesisaldus. Kõrgemalt hinnatakse lehtpuudest toodetud puiduhaket, mille kütteväärtus ületab okaspuudest toodetava hakke. Rääkides puiduhakke niiskusesisaldusest, siis ideaalne oleks metsakuiv hakkematerjal, mille okstel kasvanud lehed või okkad oleksid juba kuivanud.

Kasvava võsa hind jääb 1,5~3 euro vahemikku, iga toodetud puiduhakke kuupmeetri eest. Arvestades kallinenud mootorkütuse hinda, võib ka siin hinnalae saavutamine keerukaks osutuda. Juhul kui on soov müüa võssa kasvanud maad, siis kasvava võsa hektari hind on 2000~4000 euro vahemikus. Hinna kujunemisel mängib suurt rolli lõikamiseks sobiva võsa liigiline koosseis, toodetava hakkematerjali arvestuslik maht ja lähima tarnepunkti (katlamaja) või kokkuostja vahelao kaugus kinnistust.

Hakkepuidu kokkuostuhinnad on uuendatud 4. september 2026.
Hinnainfot aitab koostada vahendustasuta hakkepuidu oksjon METSAOSTJAD.ee

Hakkepuidu m3 hind

Hakkepuidu m3 hind ei tähenda mitte virnastatud võsa ja raiejäätmete kuupmeetri hinda, vaid sellest juba hakitud puiduhakke puistekuupmeetri (pm3) maksumust. Alles pärast hakkematerjali purustamist selgub toodetud puiduhakke lõppkogus, mille põhjal väljastatakse kliendile hakkepuidu ostu-müügi akt.

Hakkepuidu m3 hind 2025

2025. aasta alguses maksti võsamaterjalist toodetud puiduhakke kuupmeetri eest maksimaalselt 14 eurot. Kuna jaanuarikuus oli õhutemperatuur valdavalt plusspoolel, siis olid paljud kõrvalteed muutunud hakkeveokitele läbimatuks ja seetõttu püsis hakkepuidu hind stabiilsena.

Veebruarikuus saabus kauaoodatud külmaperiood ja puiduhakke tootjad said taaskord kergema vaevaga oma laovarusid täiendada. Hakkematerjali ülepakkumisest tingituna langesid hakkepuidu kokkuostuhinnad märtsikuus 12~13 euro vahemikku.

Aprillikuus hakkas katlamajade nõudlus puiduhakke järele vähenema ja hakke hind langes kiiresti 10~12 euroni. Suvekuudel ja sügise alguses püsis hakkepuidu m3 hind 10~11 euro piirimail.

Oktoobrikuus algas katlamajades taaskord kütteperiood ja hakkepuidu kokkuostuhind kerkis kohati 12 euroni. Suhteliselt soojale novembrikuule järgnes detsembrikuu, mis tõi endaga kaasa nii külmakraadid, kui ka püsiva lumevaiba. 2025. aasta lõpusirgel oli hakke kokkuostuhind olenevalt piirkonnast 11~13 eurot kuupmeeter.

Hakkepuidu hinnapäring

Hakkepuidu hinnapäringus palume selgelt välja tuua hakkematerjali asukoht ja see, et kas võsavirn paikneb põllul, hoovialal või on juba ilusasti tee äärde virnastatud.

Hakkepuidu hinnapakkumise koostamisel tuleb kasuks ka teadmine, et millal hakkematerjal lõigatud on ja kas tegu on pigem okaspuu või lehtpuu materjaliga.

Hinnapakkumist võib küsida ka alles koondamata võsamaterjali kokkuveoks ja hakkimiseks. Sellisel juhul peaks võsamaterjali maht olema piisavalt suur, et selle kokkuvedu osapooltele kasumlik oleks.

Lisaks koostame hinnapakkumisi kasvava võsa lõikuseks, hakkematerjali kokkuveoks ja selle hakkimiseks.

Puiduhakke hind

Hakkepuidu nõudlust ja seeläbi ka puiduhakke hinda dikteerivad Eesti suuremad katlamajad ning soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamad. Hooajati veetakse suuremates kogustes puiduhaket ka erinevatele sadamakaidele, kust seda laevadega valdavalt Põhja-Euroopa riikidesse transpordidakse.

Kui suuremad katlamajad maksavad puiduhakke tarnijatele hakkest toodetud soojusenergia megavatt-tunni alusel, siis sadamakaile ja väiksematele tarbijatele tarnitakse haket puiduhakke kuupmeetri hinnaga. Puiduhakke m3 hind hakke ostjale sõltub suuresti hetkel turul valitsevatest hakkematerjali kokkuostuhindadest, kuid tänasel päeval jääb see enamasti 20+ euro piirimaile.

Puiduhakke hind sõltub selle soovitud niiskustasemest, puiduhakke kogusest ja tarnepunkti kaugusest puiduhakke tootja vahelao suhtes.

Kasvava võsa hind

Kasvava võsa hind oleneb lõigatavast võsamaterjalist toodetava puiduhakke arvestuslikust kogusest. Sobilik võsa giljotiiniga lõikamiseks on mõne meetri kõrgune ja tüvede diameetriga alates viiest sentimeetrist.

Juhul kui kasvava võsa tüvede diameeter on väiksem, tuleb lõikustöödel kasutada suure tõenäosusega võsasaagidega varustatud võsameeste abi. Sellisel juhul ei pruugi aga lõikustööd enam tellijale kasumlikuks osutuda, kuna inimtööjõu kasutamine suurendab oluliselt kasvava võsa ülestöötamiskulusid.

Kui ekskavaatori noolele kinnitatud giljotiinipea on suuteline haarama ja lõikama võsa hulkade kaupa, siis võsasaega tuleb puutaimi ükshaaval lõigata. Lisaks suudab giljotiin paigutada oksad pärast lõikeliigutust ise hunnikutesse, kuid võsamehed peavad seda lõikustööde lõppedes käsitsi tegema.

Võsa hunnikutesse koondamine on tähtis selleks, et kokkuveotraktoril oleks oksi lihtsam kokku korjata. Kokkukorjatud okstest moodustab traktor sobivale laoplatsile võsavirna, kuhu hiljem veoautol paikneva puiduhakkuriga ligi pääseb. Lisaks hakkurile peavad laoplatsile ligi pääsema ka konteinerveokid, kuhu hakitud puiduhake puistatakse.

Kasvava võsa lõikustööd

Teostame ekskavaatoriga suuremahulisi võsa lõikustöid kõikjal Mandri-Eestis. Lisaks aitab meid Tartumaal ja Lõuna-Eestis giljotiiniga võsalõikuse teostamisel hea koostööpartner Renlog Eesti OÜ, mille peamiseks tegevusalaks on hakkepuidu tootmine ja katlamajade varustamine puiduhakkega. Kasvavale võsale lisaks võib meile müügiks pakkuda võssa kasvanud maid, mille pindala on vähemalt kaks hektarit või rohkem.

Müües võsa hakkepuiduks, jääb kasvava võsa hind kliendile 1,5~3 euro vahemikku, iga toodetud puiduhakke kuupmeetri eest. Juhul kui võsamaterjali kokkuveoplats on lõikuskohast kaugemal kui 300 meetrit, või lõikustöödel tuleb kasutada saemeeste abi, kahaneb teenitav tulu veelgi. Müües võssa kasvanud maad kinnistuna, jääb kasvava võsa hektari hind maksimaalselt 4000 euro piirimaile.

Hakkepuidu müüjale

Hakkematerjali ost kõikjal Mandri-Eestis

Ostame puiduhakke tootmiseks sobivat hakkematerjali kõikjal Mandri-Eestis. Töötame koostöös Eesti suuremate katlamajadega ja pakume kliendile alati parimat hakkepuidu kokkuostuhinda.

Hakkepuidu ost

Kuidas onu Endel võsa müües petta sai

Toome teieni ühe lustaka tõsielulistel ainetel kirja pandud loo sellest, kuidas põline maamees Endel, turu parimat hakkepuidu hinda taga ajades, ennast hakkepuidu vahendajal ära lollitada lasi.

Loe edasi meie blogist

Raiejäätmete hind

Raiejäätmeteks nimetatakse metsa ülestöötamisel tekkivaid raiejäätmeid. Näiteks puuoksad, ladvad ja ebastandardsed või parasiitide ning mädanike poolt kahjustatud tüveosad. Lisaks veel alusmetsa lõikuse käigus tekkiv võsamaterjal.

Raiejäätmete hind puuokste ja tüvede eest, määratakse üldise hinnakirja alusel. Teine lugu on raadamistöödel või tuulemurru tagajärgede likvideerimisel kokku veetud kändude ja juurestikega.

Kuna puukännud ja juurestikud sisaldavad suures koguses mulda, siis hakkuri terade säästmise nimel, neid reeglina puiduhakkurisse ei aeta. Kändude purustamiseks kasutavad selleks spetsialiseerunud ettevõtted puidupurustajaid ehk haamerhakkureid.

Suure mullasisalduse tõttu ei ole selline puitmaterjal katelde kütmiseks sobilik, kuid leiab kasutust näiteks pinnasetäitena.

Virnastatud võsa hind

Virnastatud võsa hind on teema, mis pakub suurt huvi paljudele metsaomanikele. Võsavirna eest maksab enamus hakkepuidu kokkuostjaid kliendile võsamaterjalist toodetud puiduhakke puisteruumide (pm3) alusel. Seetõttu on metsaomanikul endal üsna raske ennem võsamaterjali hakkimist võsavirna müügist saadava tulu suurust ette ennustada.

Siinkohal anname aga kõigile metsaomanikele suhteliselt lihtsa arvutuskäigu, et kuidas võsavirna kuupmeetrite põhjal toodetava puiduhakke puisteruumide arvestuslik maht ja seeläbi ka arvatav virnastatud võsa hind juba ennem hakkimisprotsessiga alustamist iseseisvalt välja arvutada.

Esmalt peaks metsaomanik teadma seda, et kui mitu kuupmeetrit virnastatud võsa tal laoplatsile kokku kuhjatud on. Selleks tuleb võsavirna pikkus korrutada virnastatud võsa laiusega ja saadud tulemus omakorda virnastatud võsa kõrgusega. Kasutame näiteks järgmiseid võsavirna mõõtmeid: (15m x 4m)x 3m = 180m3.

Virnatäiuse koefitsient

Teades võsavirna mahtu kuupmeetrites, saab välja arvutada virnastatud võsa mahu tihumeetrites (tihe meeter), ehk siis õhuvahedeta puidu massi. Selleks peab eelneva tehte tulemusel saadud võsavirna mahu kuupmeetrites läbi korrutama virnatäiuse koefitsiendiga 0,15 ja tehe oleks järgmine: 180m3 x 0,15 = 27 tihumeetrit.

Mida suurema diameetriga on virnastatud võsa tüvede läbimõõt, ehk mida vähem on hunnikus õhku, seda suurem on ka virnatäiuse koefitsient. Kuni käsivarrejämeduse võsamaterjali puhul jääb see reeglina 0,15 piirimaile. Koefitsienti 0,2 võiks kasutada vaid juhul, kui võsavirn on tihedalt laotud või kokku vajunud ning virnas on märgatav osa võsamaterjali diameetriga 10+ sentimeetrit.

Hakkepuidu koefitsient

Olles välja arvutanud võsavirna mahu tihumeetrites, tuleb appi võtta hakkepuidu koefitsient, et välja arvutada arvestuslik toodetava puiduhakke kuupmeetrite maht. Selleks peab teadma, et ühest tihumeetrist puidust saab ca 2,8 kuupmeetrit puiduhaket. Niisiis korrutame võsavirna mahu tihumeetrites hakkepuidu koefitsiendiga 2,8 ja arvutus oleks järgmine: 27tm x 2,8 = 75,6 kuupmeetrit puiduhaket.

Eelnevate tehete tulemusel oleme teada saanud võsavirna hakkimise tagajärjel toodetava puiduhakke arvestusliku mahu kuupmeetrites, mis on 75,6m3. Lõpetuseks jääb vaid üle see korrutada puiduhakke kokkuostuhinnaga. Oletame, et hetkel on see 15 eurot kuupmeeter ja korrutame arvestuslikud puiduhakke kuupmeetrid selle summaga läbi ning saame tulemuseks 75,6m3 x 15€ = 1134 eurot puhtalt kätte.