METSA UUENDAMINE

Metsa uuendamine osutub hädavajalikuks juhul, kui soovite ka tulevikus oma metsa kasumlikult edasi majandada. Vajadus metsa uuendamiseks tekib tavaliselt peale lageraiet või metsa hukkumist. Metsa uuendamine soodustab täisväärtusliku puistu arengut ja tõstab metsa väärtust.

Metsa uuendamise võtted

  • Puuseemnete külvamine.
  • Puude istutamine.
  • Metsakultuuri hooldamine.
  • Loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil.
  • Metsamaa ettevalmistus seemnete külviks ja puude istutamiseks või looduslikule uuendusele kaasaaitamiseks.
metsa uuendamine

Metsa uuendamine

Metsa uuendamine on metsaomaniku kohustus kaitse- ja tulundusmetsades vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades ja raiesmikel, kahe aasta jooksul pärast hukkumist või raiete teostamist. Metsa uuendamine viiakse läbi kaitse- ja tulundusmetsades. Hoiumetsas ei tohi metsa looduslikku uuenemisse sekkuda.

Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat pärast metsaraiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa. Mets loetakse uuenenuks kui alal, kus see hukkus või maha raiuti, kasvab kasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke.

Hukkunuks loetakse mets, milles tuule, seenhaiguste, putuka- ja ulukikahjustuste, üleujutuse, tule, saaste või muude biootiliste ning abiootiliste kahjustuste tõttu on elusate puude järgi määratud metsa puuvõrade katvus alla 30 protsendi. Metsa võib uuendada ainult kasvukohatüübile sobivate puuliikidega.
Metsa uuendamist reglementeerib metsaseadus.

Metsa uuendamine toetuste abil

Metsa uuendamine on võimalik ka toetuste abil. Toetust jagatakse istikute soetamiseks ja istutustööde korraldamiseks. Lisaks veel maapinna ettevalmistamiseks ja uuenenud noorendike hooldamiseks. 

NB: Uuendustööd peavad olema teostatud ennem taotluse esitamist!

Alates 2020. aastast saab toetust taotleda vaid metsaühistu, kellel on taotluse esitamise kuule eelneva kuu esimese päeva seisuga vähemalt 200 liiget. Metsaühistu võib küsida toetust oma liikmetele kuuluva metsamaa peale. Erametsaomanikul on võimalus liituda sobiva metsaühistuga ja saada toetust ühistu kaudu. 
Üksikasjalik info toetuse taotlemiseks on välja toodud Erametsakeskuse veebilehel metsa uuendamise toetus.

Maapinna ettevalmistus

Maapinna ettevalmistus on vajalik, et tärkavatel puudel oleks arenguetapi alguses valguse nimel vähem konkurente. Seetõttu valmistatakse maapind ennem istikute istutamist selleks ette. 

Seeläbi on hiljem metsamaad hooldades lihtsam istikuid üles leida. Samuti valmistatakse maapind ette ennem looduslikku seemnete külvi ja juhul kui jäädakse lootma, et toimub looduslik metsa uuenemine.

Maapinna ettevalmistus metsa uuendamiseks

  • Kobestamine on kasutusel normaalse niiskusega ja kuivematel metsamaadel. Sellise tegevuse tagajärjel seguneb aluspinna muld maapinnal asuva huumusekihiga.
  • Istikuvaod aetakse adraga sisse liigniisketel metsamaadel ning istikud istutatakse või külvatakse vagude harjale.
  • Kõrgendikud kuhjatakse märjematel aladel, kuhu istikud seejärel istutatakse.
  • Metsalapid on kasutusel värskelt raiutud metsades. Vastavalt lapi viljakusest, oleneb ka selle suurus. Lappidele istutamisel tuleks jälgida, et taimede juured ulatuksid piisavalt sügavale, kuna huumuserikas pealiskiht võib kiiresti kuivada ning taimed seetõttu välja surra.
maapinna ettevalmistus

Metsa külvamine

Metsa külvamine on kasutusel kivistel ja värskelt ettevalmistatud metsamaadel. Külvamise eeliseks on selle kiirus, ühildamine metsamaa ettevalmistamisega ja hind. Võrreldes metsa istutamisega on külvamine oluliselt odavam tegevus.

Metsa külvamise suurimaks puudusteks on hilisem suurenenud hooldamisvajadus, mis toob võrreldes istutamisega kaasa ka suuremad hoolduskulud.

Metsa külvamisel tuleks eelistada kohalikku päritolu seemet. Enimlevinud puuliikide seemneid müüb Eestis RMK. Seemnete ostmisel tuleks meeles pidada seda, et mõningad seemneliigid võivad pikaaegsel säilitamisel kaotada oma idanemisvõime.

Väiksematel aladel võib külvata ette valmistatud vaoharjadele. Suurematel raiesmikel tuleks ette valmistada külvilapid.

Puude istutamine

Puuistikute istutamine on kasutusel kuivematel metsamaadel, kus idanemistingimused on kesised. Samuti viljakatel maadel, kus vohav rohttaimestik ja tärkav võsa võib varjata vajaliku valguse.

Istutamise suurimaks puuduseks on suur töömaht ja sellest tingitud kulukus. Istutatavad taimed on tavaliselt kas suletud juurekavaga 1-2 aastased potitaimed ja paljasjuursed 1-2 aastased seemikud või 2-4 aastased istikud.

Potitaimi võiks istutada vähem viljakatele ning ette valmistatud metsamaadele. Paljasjuursed taimed sobivad hästi viljakatele ning normaalse niiskustasemega raiesmikele.

Taimede istutamisel kasutatakse labidaauku või siis labidaga maapinda süvendatud kiilauku. Pane tähele, et istikute juured jääksid maapinnas sirgeks ja saaksid maapinnaga tugeva kontakti.

Metsa uuendamist on istutamise ja külvamise läbi mõistlik läbi viia just paremates kasvukohtades. Muudel juhtudel võiks kasutada looduslikule uuendusele kaasaaitamist ja jätta raiesmik looduslikule uuenemisele.

Kuidas valida kvaliteetset istikut?

  • Roheliste okaste või lehekestega.
  • Selgelt väljakujunenud ladvakasvuga.
  • Puuduvad koorevigastused.
  • Sirge ja tugeva tüveosaga.
  • Ühekaupa niiskes turbamättas (suletud juurekavaga taim).
  • Paljasjuurse taime istutamisel tuleks kasutada labidat ja maakirvest.
  • Suletud juurekavaga taime puhul tuleks kasutada maakirvest ja istutustoru.
istikute istutamine

Istutusjärgne hooldus

Kuni 5-aastasete puude hooldamise eesmärgiks on nende valgus- ja toitetingimuste parandamine. Esimestel aastatel ohustab istikuid kõige rohkem vohav rohttaimestik. Seda saab maha niita, kitkuda või siis ära tallata. Vali ohutuim viis, et säästa istikuid.

Kui kuuseistikute ladvavõrse kasvab kiiremini kui külgmised oksad, siis on kasvutingimusteks vajalik valgus olemas. Juhul kui külgnevad oksad kasvavad kiiremini kui ladvavaõrse, tuleks viivitamatult mõelda valgustingimuste parandamisele. 

Alla meetriste kuuskede külmakahjustuste vältimiseks võib nende vahele jätta kasvama üksikud lehtpuud. Lehtpuude võrastik aitab vältida soojuse hajumist ja külmakahjustuste osakaalu. 

Männinoorendikest tuleks kindlasti välja raiuda looduslikult uuenenud haavad, kuna need annavad männiistikutele haiguseid edasi.

Looduslik metsa uuenemine

Looduslik metsa uuenemine tähendab seda, et raiesmikul taastuvad seal kasvamiseks kohanenud puuliigid. Loodusliku uuenemise soodustamiseks tuleks raietööde käigus kasvama jätta 20-70 seemnepuud hektari kohta. Seda muidugi juhul, kui raiutavas metsas on hea tüvevormiga terved seemnepuud olemas. 

Männiraiesmikel kasvama hakkavat uuendust tuleb aidata kaasa lehtpuude välja raiumisega. Looduslik metsa uuenemine on odavaim viis, kuid ei pruugi olla kõige õigem valik. 

Võib juhtuda, et seemnepuid ei ole piisavalt ja nende seemned lihtsalt ei idane. Tähele tuleks panna seda, et mets peab olema uuenenud viie aasta jooksul pärast selle raiumist või hukkumist.

Metsaomanik peaks hoolega jälgima soovitud puuliigi seemneaastat. Selleks tuleks ennem raietöödega alustamist vaadelda raiealal kasvavate okaspuude võrastikke. Kui tegu peaks olema vaheaastaga ja seemnepuud ei ole hetkel võimelised seemendama, võib raiesmikul vohama hakata rohttaimestik ning lehtpuuvõsa.

Metsa peetakse uuenenuks kui raiesmikul domineerivad taaskord kasvukohale sobivad puuliigid, mis suudavad taastoota põlvkonna uut metsa.