METSARAIE

Metsaraie liigid jagunevad suures pildis hooldusraieteks ja uuendusraieteks. Hooldusraie ehk vaheraie esmane eesmärk on kujundada puistu liigilist kooseisu ja luua peapuuliigile soodsamad kasvu- ja valgustingimused. Uuendusraie näol on tegu lõppraiega, mille peamine eesmärk on tulu teenimine või tingimuste loomine uue metsakultuuri arenguks.

Hooldusraie aitab suunata metsa liigilist koosseisu ja parandab eelistatud puuliikide kasvutingimusi. Hooldusraiete tulemusena tõuseb puistu tootlikus ja seeläbi ka metsa väärtus. Puistu tootlikuse all peetakse antud kontekstis silmas metsa tagavara suurenemist tihumeetrites ja suuremat jämepalgi osakaalu lõppraiena raiutavas ümarpalgi sortimendis.

Hooldusraied on vaheraied ennem lõppraie ehk uuendusraie teostamist ja seetõttu ei ole need tuluteenimise allikas. Parimal juhul võib hooldusraiete tulemusel raiutud puit- ja võsamaterjali müügist ots otsaga kokku tulla või minimaalset tulu teenida. Hoolimata hooldusraiete madalast tulususest on nende õigeaegne teostamine täisväärtusliku puistu välja arenemisel siiski hädavajalik tegevus.

Uuendusraie käigus raiutakse ühe või mitme raietsükli kestel maha pea kõik raieküpsed puud. Loodusliku metsa uuenemise eesmärgil jäetakse kasvama vaid seemnepuud ja vajadusel ka säilikpuud. Seemnepuude ülesanne on metsamaad seemendada ja säilikpuud aitavad kohaliku elukeskkonna mitmekesisust säilitada.

Majandusmetsas on uuendusraiete eesmärgiks tulu teenimine küpse puistu lõppraielt ja ühtlasi ka vana ning vähese tagavara juurdekasvuga metsakultuuri asendamine uuega. Uuendusraie tagajärjel tekkiv raielank uueneb taas mõne aasta jooksul, kas siis looduslikult või inimese kaasabil.

Valikraie on sümbioos hooldusraietest ja uuendusraietest, mille käigus raiutakse puid kõigist vanuseastmestest. Valikraie leiab kasutust majandusmetsa majandamisel püsimetsana, kuid valikraiete teostamiseks peab puistu olema saavutanud kehtestatud raievanuse.

Valikraie eesmärgiks on jätkusuutliku puistu moodustamine, milles arvuliselt enim on noori puid. Vanuse kasvades puude arvukus aina langeb. Erinevas vanuses puud kasvavad segamini või eraldiseisvates gruppides. Keskkonnakaitselisest aspektist vaadeldes on selline metsamajandamise viis tänapäeval ehk kõige mõistlikum, kuid majanduslikust aspektist hinnates, ei ole säärane metsamajandamise meetod metsaomanikule teab mis tulutoov.

Alusmetsa lõikust teostavad reeglina saemehed, kuid harvemini teostatakse seda ka giljotiiniga. Vajadusel langetab raietööde korraldaja kettsaega puud, mis kasvavad välja ühest juurekavast ja mille saagimiseks ei mahu langetamistraktori lõikepea harude vahele.

Lageraie korral märgib metsaraie korraldaja ennem raietehnikaga metsa sisenemist säilik- ja seemnepuud. Tihti täidavad märgitud puud ka mõlemat rolli. Selleks valitakse eelistatud puuliigi seast välja täiskasvanud ja tugevama võraga isendid. Vajadusel saab siinkohal ka metsaomanik ise kaasa rääkida.
 
Seejärel siseneb metsa langetustraktor, mis liigub raietööde korraldaja poolt eelnevalt määratud kokkuveo suundadel ja langetab puid teeraja kõrvale nii, et kokkuveotraktor saaks need hiljem hõlpsasti kokku korjata ja laoplatsile kokku vedada.
 
Raielangil liikudes kogub langetustraktor raiejäätmed ja juba eelnevalt lõigatud võsa omale n-ö kõhu alla. Sellisel viisil tekkiv oksapadi hõlbustab traktoritel pehmemal pinnasel liikumist ja tekitab võimalikult vähest kahju maapinnale. Liikumisradade vahele peab jääma siiski 20 meetrit lagedat maad, et mitte takistada raiejärgselt metsa uuenemist.
 
Peatselt hakkab langetustratori poolt loodud radadel liikuma kokkuveotraktor, mis kogub langetatud metsamaterjali kokku ja veab selle laoplatsile. Kokku veetakse ka raiejäätmed ja alusmetsa lõikuse käigus langetatud võsa, mis ei leia kasutust kokkuveoteede tugevdamisel.

Keda huvitavad erinevate metsatöömasinate teenuse hinnad, siis Eesti raiefirmade poolt loodud vahendustasuta raieõiguse oksjon METSAOSTJAD.ee, toob oma veebilehel välja detailsema raieteenuste hinnainfo, mis sisaldab eraldi võttes nii harvesteri kui ka kokkuveotraktori töötunni maksumust.
 
Raietööde lõppedes tasandatakse vajadusel kokkuveosuundadele tekkinud rööpad ja koristatakse laoplatsid sinna kogunenud oksarisust. Raietööde järgselt tasuks metsaomanikul mõtelda ka sellele, et kuidas viia läbi metsa uuendamine. Reeglina saab metsaraie korraldaja ka maapinna mineraliseerimisel ning metsa uuendamisel oma nõu ja jõuga abiks olla.