METSARAIE

Metsaraie korraldaja ülesandeks on raietööde planeerimine ja raiete läbiviimine. Raietööde eesmärk on kogu raiutav ressurss võimalikult optimaalselt ära kasutada. Sealjuures tuleb hoolitseda selle eest, et raietööde käigus keskkonnale tekitatav kahju oleks võimalikult minimaalne ja säiliksid tingimused metsa looduslikuks uuenemiseks.

Väldi vahendajaid ja teeni metsamaterjali müügist õiglast tulu!

Metsaraie liigid

Metsaraie liigid jagunevad hooldus- ja uuendusraieteks. Millist raiet metsas teostada, sõltub metsa vanusest, kasvukohast ja metsaomaniku nägemusest.

Valgustusraie

Valgustusraie ehk noorendike hooldus teostatakse kuni 20-aastases metsas, kus kasvavate puuliikide tüve rinnasdiameeter ei ületa kaheksat sentimeetrit.

Harvendusraie

Harvendusraie viiakse läbi 40 ~ 60-aastases metsas. Raie käigus viiakse soovitud puuligi arvukus sobivale tasemele ja suurendatakse seeläbi metsa tootlikust.

Sanitaarraie

Sanitaarraie on tähtis metsa tervisliku seisundi säilitamiseks või parandamiseks. Raie eesmärk on eemaldada kahjustatud ja surnud puud.

Uuendusraie

Uuendusraie käigus raiutakse ühe või mitme raietsükli kestel maha raieküpsed puud. Metsa uuenemiseks jäetakse kasvama vaid säilik- ja seemnepuud.

Metsaraie ja raietööde korraldamine

Hooldusraied

Hooldusraied reguleerivad metsa liigilist koosseisu ja parandavad kasvutingimusi. Hooldusraie tulemusena tõuseb puistu tootlikus ja kasvab metsa väärtus.

Hooldusraied toovad metsaomanikule kaasa lisakulutusi, kuid on siiski esmatähtsad tegevused väärtusliku puistu välja arenemisel. Lisaks parandavad hooldusraied puistu tervislikku seisukorda. Arvestada tuleks sealjuures sellega, et liiga hiline ja intensiivne hooldusraiete teostamine võib metsaomanikule hoopis karuteene osutada.

Hooldusraied ei ole iseenesest hädavajalikud, kuid kujundavad oluliselt metsa kasvu ja soodustavad täisväärtusliku puistu arengut.

Valgustusraie

Valgustusraie eesmärk on suunata puistu liigilist mitmekesisust ja parandada valitsevaid valgusolusid ning toitetingimusi. Valgustusraiet teostatakse metsas, kus kasvavate puude keskmine rinnasdiameeter on väiksem kui kaheksa sentimeetrit.

Teisisõnu võib valgustusraie tähendus olla ka noorendike hooldus. Valgustusraie teostamata jätmisel, võib soovitud puuliik jääda täielikult välja arenemata. Valgustusraiet viiakse läbi kuni 30-aastases metsas.
Harvendusraie
Sanitaarraie

Uuendusraied

Uuendusraie käigus raiutakse metsamaal ühe või mitme raietsükli kestel maha enamus raieküpseid puid. Loodusliku metsa uuenemise eesmärgil jäetakse kasvama vaid seemnepuud ja vajadusel ka säilikpuud. Seemnepuude ülesanne on metsamaad seemendada ja säilikpuud aitavad kohaliku elukeskkonna mitmekesisust säilitada.

Uuendusraie tagajärjel tekkinud raielank uueneb taas mõne aasta jooksul, kas siis looduslikult või inimese kaasabil.

Turberaie

Turberaiete käigus raiutakse puid järk-järgult ja seeläbi võimaldatakse kasvama jäetud puude turbe ehk kaitse all tärgata uuel metsapõlvel.

Turberaie soodustab puistu looduslikku uuenemist ja see pakub jätkuvalt varju ning kaitset ka metsloomadele. Samas häiritakse looduslikku tasakaalu ja lõhutakse pinnast ning puude ja taimestiku juurestikku korduvalt. Raietööde tulemusel allesjäänud hõre mets on kaitsetum tormide ees ja lisaks on mitmes järgus raiumine ka kulukam.

Turberaie järel taastuvad puud aeglaselt ja ebaühtlaselt.
Lageraie

Raiete teostamist reglementeerib metsaseaduse § 28.

Metsaraie hinnapäring

Raietööde hinnapakkumise koostamiseks on vajalik kehtiva metsamajandamiskava olemasolu, mille alusel saab esitada keskkonnaametile raiet võimaldava metsateatise.

Hinnapakkumise koostamiseks tuleb metsaraie korraldaja vajadusel isiklikult kohale ja kogub vajalikud andmed raiutava metsamaterjali sortimendi, kvaliteedi ning selle arvestusliku mahu kohta.

Raietööd saavad alguse raiutavate eraldiste piiride märkimisega ja vajadusel alusmetsa ehk võsa raiega. Eelnevalt valmistatakse ette ka metsamaterjali kokkuveoplatsid.

Seejärel alustatakse raietöödega ja raiutud materjal veetakse kokkuveoplatsi(de)le, kus see virnastatakse sortimendi, kvaliteedi ning mõõtude alusel.

Metsaraie hind

Metsaraie hind sõltub eeskätt aastaajast. Kõige parem aeg raietööde teostamiseks on talv kui tahenenud maapind ja seda kattev lumevaip kaitseb pinnast ning puude juuri võimalike metsatehnika poolt tekitatavate kahjustuste eest.

Seetõttu ongi talvel nõudlus raietööde järele suurem ja hind mõnevõrra kallim. Metsaraie hind koos metsamaterjali virnastamisega kokkuveoplatsil läheb talvel metsaomanikule maksma ca 18 eurot tihumeeter.

Suvisel ajal kui raiete tippaeg on möödas, jääb metsaraie hind koos metsamaterjali väljaveoga 15 ~ 16 euro piirimaile. Kuna meie kliimavöötmes on vesised talved üsna tavapärased, siis tihtilugu ongi ainus võimalus raietööde teostamiseks kuivematel suvekuudel kui parasjagu ei kehti raiepiiranguid.

Raietööde korraldamine

Raietööde korraldamine algab ettevalmistavate tegevustega. Esmalt märgib metsaraie korraldaja metsaeraldisel raiealad, puude või okste külge seotud värviliste lintidega. Näiteks: punasega - lageraieala, rohelisega - harvendusraieala jne. Lintide sõlmimisel jälgitakse seda, et sõlm jääks alati raiutava ala poole. Kõnealused lindid jäävad puudele raietööde kestel ja ka peale nende lõppemist.

Seega on võimalik hiljem kontrollida, et raietööde ala on võimalikult efektiivselt ära kasutatud ja selle piire ei ole ületatud. Märkimiseks kasutatavad lindid ei ole keskkonnale kahjulikud ja lagunevad ise mõne aasta möödudes.

Eraldise piiride märkimisele järgneb alusmetsa ehk võsa raie. Selline eeltöö aitab harvesterile raietööde ala puhtaks teha. Alusmetsa raie käigus eemaldatakse põõsastik ja võsa, mis suurendab nähtavust ja lihtsustab harvesteri liikumist raielangil.

Lisaks eelnevale langetab metsaraie korraldaja käsitsi puud, mis kasvavad välja ühest juurekavast ja mille langetamiseks ei mahu harvesteri lõikepea nende vahele. Alusmetsa raiet viivad tavaliselt läbi saemehed või tehakse seda spetsiaalse mehhaniseeritud giljotiiniga.

Uuendusraiete korral märgib harvesteri operaator ennem raietehnikaga metsa sisenemist säilik- ja seemnepuud. Tihti täidavad märgitud puud sealjuures ka mõlemat rolli. Selleks valitakse soovitava puuliigi seast välja täiskasvanud ja tugevama võraga isendid. Vajadusel saab ka metsaomanik ise siinkohal kaasa rääkida.

Seejärel siseneb metsa harvester, mis liigub eelnevalt metsameistri poolt määratud kokkuveo suundades ja langetab ning lõikab metsamaterjali suundade kõrvale, et hiljem saaks forwarder selle hõlpsasti peale laadida ja laoplatsile vedada.

Raietööde alal liikudes kogub harvester raiejäätmed ja eelnevalt langetatud võsa omale n-ö “kõhu alla”. Seetõttu tekkiv oksapadi hõlbustab masinate liikumist ja tekitab võimalikult vähest kahju maapinnale. Liikumisradade vahele peab jääma siiski 20 meetrit lagedat maad, et mitte takistada raiejärgset metsa uuenemist.

Peatselt hakkab harvesteri loodud radadel liikuma forwarder, mis kogub langetatud metsamaterjali kokku ja transpordib selle laoplatsile.

Metsaraie lõppedes tasandatakse väljaveoteedele tekkinud rööpad ja koristatakse laoplatsid sinna kogunenud oksarisust. Raietööde järgselt oleks metsaomanikul tark mõtelda ka sellele, et kuidas viia läbi metsa uuendamine. Reeglina saab ka siin abiks olla metsaraie korraldaja.